Raasuke: poliitikuid riigifirmade nõukogudes ei tasu liigselt demoniseerida

 (9)
Erkki Raasuke.
Erkki Raasuke. Foto: Priit Simson

Riigifirmade juhtimise parandamise ekspertrühma liikme Erkki Raasukese hinnangul ei tasuks poliitikuid riigifirmade nõukogudes liigselt demoniseerida, vaid pigem on probleemiks inimesed, kes lähtuvad oma erahuvidest.

Raasukese sõnul on riigifirmade juhtimise parandamiseks kõige olulisem määrata nõukogudesse liikmeid süsteemsemalt, läbimõeldumalt ning rohkem professionaalsusele rõhudes. Selle ülesandega peaks hakkama saama niiöelda nimetamiskomitee - idee, mis on üle võetud börsifirmade juhtimise praktikast.

Ärileht on juba varasemalt kirjutanud, et selle komitee liikmetest enamik oleksid erasektorist ja suure juhtimiskogemusega. Komitees oleks viis liiget - lisaks viiele erasektorist liikmele, ka rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantslerid.

Komitee peaks siis iga ettevõtte vajadustest lähtuvalt valima parima võimaliku inimese nõukogu liikme kohale. Lõpliku otsuse teeks endiselt vastutav minister.

Selgus ja läbipaistvus

Raasukese nägemuses peaks komitee tagama protsessi selguse ja läbipaistvuse, et mis alusel ja millistel kaalutlustel on inimesed nõukogudesse valitud. "Sisuliselt me lihtsalt kopeerime börsiettevõtete praktikat. Kui see seal toimib, miks ta meil ei peaks toimima," leidis Raasuke.

Ühtlasi uskus Raasuke, et leida erasektori esindajad, kes oleksid nõus osalema komitee töös, ei tohiks olla keeruline. "Me oleme suhteliselt kindlad, et me nad leiame. Eesti on muidugi väike ja kõik teavad kõiki ja inimesi meil liiga palju ei ole, aga riigifirmade teemaga tegeledes ma olen näinud, et see läheb inimestele korda ja seega ma olen täiesti kindel, et meil õnnestub need inimesed leida."

Seotud lood:

Nõukogud ja poliitika

Raasuke kinnitas, et usub, et nimetamiskomitee suudab nõukogude vähese kompetentsi ja ülepoliteerituse teema lahendada.

"Riigi äriühingute teemaga on väga tihti seotud selline sõna nagu poliitika. Ma pean tunnistama, et selle viie aasta jooksul, mis ma teemaga olen tegelenud, ei ole ma sellest seosest sugugi alati aru saanud, mida sõna poliitika all mõeldakse," märkis Raasuke.

"Küll aga ma olen näinud seda, et inimestel ei ole aega asjasse pühenduda, neil ei ole vajalikku tausta või on neil sellised kõrvalhuvid ja nendes episoodides ei ole olnud poliitikaga just liiga palju pistmist," lisas ta. "Vähemalt mina ei ole seda kunagi osanud sõnaga poliitika seostada."

Raasukese möönis, et kindlasti ei ole nende pakutud lahendus imerelv, mis teeb riigi äriühingutest kohe suurepärased äriühingud, kuid loogika on see, et kui kodu on korras, siis on suurem tõenäosus, et sealt tulevad terved ja tublid lapsed.

"Nõukogu iseenesest ei tee ettevõtet suurepäraseks, aga kehva nõukogu võib hea ettevõtte ära rikkuda," nentis Raasuke.

Poliitikute demoniseerimine on populaarne teema ja seda on Raasukese hinnangul üle käsitletud. "Minul igaljuhul puudub igasugune negatiivne kogemus sellega. Poliitilise taustaga inimesed,kellega ma olen koos töötanud on sattunud olema vastupidi just erakordselt nutikad ja töövõimelised," märksi Raasuke.

Rahandusminister Sven Sester rõhutas omalt poolt, et oluline on eelkõige mentaalne muutus, et otsustus muutub selgelt süsteemseks ja läbipaistvaks.

"See on oluline nüanss, sest iseenesest see kui inimene on poliitik, ei tähenda, et tal on mingi hälve. Või kui tal on kompetents, ta enne oli ettevõtja, sai poliitikuks ja tema kompetents kadus," viitas ka Sester poliitikute ehk liigsele demoniseerimisele.

Valitsemisüksus

Teise olulise teemana tõid eksperdid esile vajaduse luua valitsemisüksus, mis vastutaks riigi kui omaniku ülesannete täitmise eest ja tegutseks nimetamisüksuse tugiüksusena.

Eksperdid leiavad, et kõige paremini toimiks siin äriühingu vorm, kuid see ei ole veel lõplik otsus. Äriühingu vorm tagaks ekspertide hinnangul kõige suuremat sõltumatust ja sinna tuleks koondada sinna kõik riigi osalused, väljaarvatud seadusega sätestatud erandid.

Ekspertrühma hinnangul peaks riigi osalusega äriühingutes osaluse säilitamise kohta andma valitsemisüksus süsteemselt ühe metoodika alusel.

Valitsemisüksuse loomisega Raasukese hinnangul niiöelda kaksikvõimu ohtu ei teki. "Kui me räägime sellest valitsemisüksusest, siis see ei tohi kindlasti toimida nii, et valitsemisüksuse juht helistab ettevõtte finantsjuhile ja annab mingeid korraldusi," kinnitas Raasuke.

Valitsemisüksus on muuhulgas see, kes teeb eeltöö ära, et leida nimetamiskomiteele nõukogu kandidaadid ehk valitsemisüksus töötab vastu nõukogu esimeest, üksus ei tööta vastu tegevjuhte ja ei anna päevakorraldusi.

Eile esitas ekspertrühm valitsuskabinetile riigifirmade juhtimise parandamiseks. Juuniks peaks ettepanekute põhjal valmima niiöelda valge raamat.