Komisjoni hinnangul näitab pinge tööturul töökäte vähesust ning tööjõumahuka majandusmudeli ammendumist. Palgakasv ületab tootlikkust ja tööpuuduse määr püsib madalal. Palgasurve jätkumine ähvardab Eestit konkurentsivõime kriisiga.

Olukorra leevendamiseks peab üle vaatama majanduse sisemised tööjõuvarud, nentis komisjon, aga paraku ei ole kasutamata puhvrit enam palju.

Võrdlus Põhjamaade ja anglosaksi riikidega näitab, et Eesti probleem on 15-24 aastaste noortes, 25-44 aastaste naiste ning 55-64 aastaste meeste ja naiste vähene aktiivsus. Üksi nende gruppide jõulisem tööturule toomine annaks juurde kokku 50 000 uut kätepaari, leidis komisjon.

Samuti oleks komisjoni hinnangul abi töötundide arvu lisamisest: "Kui Eesti naised ja mehed teeksid nädalas sama palju töötunde kui näiteks Poolas, siis oleks kogu töötundide arv Eesti majanduses 4% suurem. Samas palju suurem oleks siis ka kogu Eesti majanduse maht."

Kokkuvõttes saab komisjoni hinnangul mitteaktiivse tööjõu arvelt kümne aasta jooksul tööturule tuua igal aastal lisaks vähemalt 2000 töötajat.

Komisjon tegi ka ettepanekud luua välismaise oskustööjõu Eestisse tulekuks paremad tingimused ning muuta haridus- ja täiendusõppesüsteem paindlikumaks ja tööturu vajadusi enam arvestavaks.

Praeguse taseme hoidmiseks tuleks tööturule aastas lisaks lubada umbes paar tuhat välistöötajat, leidis komisjon. Eestil tuleks ka lihtsustada tööloa andmise poliitikat ja suurendada antavate töölubade arvu.