"Tõsi on see, et esmaspäeval toimunud valitsuse kliima- ja energiakomisjonis peaministri juhtimisel seda teemat väga tõsiselt arutati ja eesmärk kui selline leida radariprobleemile lahendus on kirjas ka valitsuse tegevusplaanis just selle sügise tähtajaga. Nii, et loodetavasti veel oktoobris või vähemalt sellel sügisel valitsus sellel teemal otsuse langetab, mis peaks seda olukorda leevendama," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Timo Tatar kolmapäeval.

Ta rõhutas, et seni siiski veel otsuseid tehtud ei ole, kuid esmaspäeval sai valitsus põhjaliku ülevaate, mida see otsus tähendab, missuguseid alasid vabastab ja kui palju maksab.

Asekantsleri sõnul peaks täiendavate radarite soetamine maksma alla 100 miljoni euro. "Numbrid on detailselt teada, mis see investeeringu suurusjärk on ja mis see konkreetne investeeringu vajadus on. Ma saan öelda, et see number jääb alla 100 miljoni euro," rääkis Tatar.

Kulude katteallikana võiks olla võimalik kasutada ka Euroopa Liidu vahendeid või suurema tõenäosusega CO2 kvoodimüügist saadavaid summasid.

"Teatavasti praegu on käimas Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendite kasutamise tingimuste läbirääkimised ja Eesti on omalt poolt selle küsimuse ka tõstatanud, et Eesti puhul tähendab taastuvenergiasse investeerimine kurioossel kombel investeeringut õhuseire radaritesse. Et sellised erijuhused võiksid olla võimalikud rahastada ka Euroopa Liidu eelarvest," rääkis Tatar.