Ragn-Sells süüdistab KIK-i liiga sõbralikes suhetes nende konkurendiga

 (7)
Ragn-Sells
Ragn-SellsFoto: Hendrik Osula

Ragn-Sells süüdistab Keskkonnainvesteeringute Keskust (KIK) korruptsioonis ja ebaõiglases kohtlemises, väites, et KIK laimab neid tänases Ärilehe artiklis.

"Eesti Päevalehe Ärilehes ilmunud artiklist võib jääda mulje, nagu on Ragn-Sells Keskkonnainvesteeringute Keskuselt oma projektiga 1,1 miljonit eurot välja petnud. See on vale ja laim. Ragn-Sells plaanis algusest peale täita kõiki toetusega seotud nõudeid, kuid nende täitmise on muutnud väga raskes ettenägematult muutunud turuolukord," väidab Ragn-Sells.

"KIK-i esitatud nõudekiri kubiseb hinnangulistest valedest ja laimust," märkis Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna.

"Ragn-Sells võttis proaktiivselt KIKiga ühendust kolm aastat enne projekti ametlikku lõppu ning teatas, et turuolukord on riigidotatsioonide tõttu nii drastiliselt muutunud ning ettevõte ei suuda projekti eesmärke täita. Me olime teadlikud Eesti Energia turuletulekust, kuid ei osanud arvestada, et Eesti Energia hakkab saama riigipoolset dotatsiooni segamini kogutud biojäätmete põletamise eest, mille maht on hinnanguliselt 1 miljon eurot aastas. See muutis hetkega Ragn-Sellsi poolt rajatud lahenduse majanduslikult konkurentsivõimetuks. Teiseks võttis see mullatootmiseks vajalikud eraldikogutud biojäätmete mahud."

Seotud lood:

"Ragn-Sells esitas KIKile taotluse projekti eesmärgi kohandamiseks turuolukorrale vastavaks, suunates jätkuvalt suurima osa jäätmetest põletamise asemel tunduvalt keskkonnasõbralikumasse taaskasutusse,” rääkis Rain Vääna.

"Meil on võimalus kuluefektiivselt toota biojäätmetest vähemkvaliteetset kattepinnast ja täitematerjali, mis samuti säästab jäätmete põletamisest ja ladestamisest."

Eelistatult sooviks Ragn-Sells Rain Vääna sõnul jõuda KIK-iga mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni. "KIK on ka varem projektide eesmärke teatud tingimustel muutnud ning keskkonnahoiu seisukohalt vaadatuna tuleks jäätmete põletamise ja ladestamise asemel eelistada ja toetada neid projekte, mis keskenduvad jäätmete materjalina korduvkasutusse suunamisele," lisas Vääna.

"KIK-i esitatud dokumendi kohaselt tekkis KIK-il projekti elluviimise kontrollimisel kahtlus, et AS Ragn-Sells ei kasutanud toetust päris nii, nagu oli 2010. aastal kokku lepitud," ütles Rain Vääna.

"KIK-i 31-leheküljeline nõue sisaldab vaatamata erapooletutele eksperthinnangutele ainult oletusi ja kahtlusi, mida ka nii enda dokumendis sõnaliselt väljendavad (kahtlused ja oletused), kuid ei sisalda ühtegi tõendit. KIK ei ole 1 aasta jooksul vastanud meie taotluse muutmise taotlusele!"

Põhjus, miks KIK on Ragn-Sellsi vastu alustanud avalikkuse ees sellist ebatavalist ründavat laimukampaaniat, võib olla seotud Ragn-Sellsi ühe suurima konkurendi Eesti Pakendiringlusega, mille juht Aivo Kangus on hea sõber ning endine kolleeg KIK-i juhatuse liikme Andrus Kimberiga.

"Aivo Kanguse ja KIK-i kummalise seotuse üks parimaid näiteid on Polli prügila," ütles Rain Vääna. "KIK üritas paaniliselt eraldada raha prügilale ajal, mil oli selge, et prügilaid on Eestis liiga palju ja neid tuleb avamise asemel hoopis sulgeda. Kangusega seotud projekt pidi saama riigilt 43 miljonit krooni ehk 2,75 miljonit eurot toetust. Ragn-Sells kaebas otsuse kohtusse ja säästis riigiraha 43 miljonit krooni, mis on ka arvatavasti üks suurimaid põhjuseid, miks nüüd KIKi juhatuse liige Andrus Kimber ning Aivo Kangus üritavad Ragn-Sellsile tagasi teha."

Kangus on ka varasemalt kirjutanud laimukirju Ragn-Sellsi omanikele ja praegune käekiri tundub väga sarnane. Huvitava faktina on just Kangusega seotud projektid viimastel aastatel ühed enim toetusraha pälvinud.”

"Tänastest uudistes oli lugeda, et parlamendi keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul tuleb KIKi poolt finantseeritud jäätmejaamade uurimine anda riigikontrollile, sest segadust ja läbipaistvuse küsimusi on antud projektides rohkem kui küllaga," jätkas Rain Vääna.

"KIK on ligemale 8 miljonit eurot investeerinud üle-eestilistesse jäätmejaamadesse, millest enamus täna seisab jõude ja töötavad nulli ja kahjumi piiril. Nende puhul oli juba alguses teada, et need ei hakka turuolukorra muutuste tõttu kunagi tööle ning võib eeldada, et need KIKi poolt finantseeritud projektid ei täida taotluses seatud eesmärke. Kas KIK küsib raha tagasi? Kas see on võrdne kohtlemine, millest KIK räägib, et ühelt küsime muutunud olude tõttu tagasi, teisel aga laseme olla?"