Philadelphia lähedal asub firma Covanta Holding Corporation, mille põhitegevuseks on elektri tootmine prügipõletamise teel. Nad puutuvad oma töö käigus kokku ka peenrahaga, mille inimesed on kogemata ära visanud. Bloombergi loost selgub, kui palju ameeriklased raha ära viskavad.

Covanta enda arvutuse kohaselt viskavad ameeriklased igal aastal prügikasti 61,8 miljoni dollari väärtuses peenraha. Eeldatavalt kogemata. Levinum stsenaarim on lihtsalt raha tolmuimejasse sattumine kas siis põrandalt või diivanipatjade vahelt. Ammustel aegadel rändas see raha lihtsalt prügimäele, kuid kuna prügi kogused on oluliselt suurenenud siis on suurenenud ka metalli sattumine selle hulka. Firmad nagu Covanta on investeerindu kallitesse masinatesse, mis iga väiksemagi metallitüki enda külge haagib. Metalli saab siis maha müüa. See on firmale väga tulus äri.

Nii paigutaski firma 70 miljonit dollarit masinatesse, mille võimsad magnetid tõmbavad kõik väärtusliku muust saastast välja. Viie aastaga on nad kokku kogunud üle 2 miljoni tonni metalli. Eelmisel aastal teenisid nad selle metalli müügist 61 miljonit dollarit. Eelmisel aastal pandi aga seisma müntide-sentide müümine, sest valitsus sekkus. Nad soovivad valeraha (jah, ka valemünte tehakse) leviku vastu. Niisiis täna hoiustab ettevõte kõiki münte, mis nende kätte jõuvad ning ootavad, et riigi rahapada neid taas kokku ostma hakkaks. Seni peavad nad leppima muu metalli müügiga. Sekka satub isegi teemantist sõrmuseid.

USA suuruses riigis võib selline ärimudel väga edukalt töötada, sest mahud on suured. Inimesed jätkavad peenraha ära viskamist ka edaspidi.

Nõel leiti heinakuhjast

Eesti prügifirma Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti ütleb, et ka neil on metallieraldi kasutusel ning see on võimeline münte prügist välja tõmbama. Kuna tegu on aga automatiseeritud protsessiga ehk inimene seda ei jälgi ning kuna prügist välja tõmmatava metalli kogused on suured, moodustades jäätmete kogukaalust ligi 5 protsenti, siis jäävad mündid ja sõrmused paraku märkamata. Need satuvad muu metalliga kokku.

„Selliseid olukordi aeg-ajalt ikka juhtub, et inimesed viskavad koos prügikotiga ära autovõtmed või sõrmuse, kuid pigem on need harvad juhtumid. Kui inimene selle kohe avastab, siis saavad nad selle üldjuhul ise kätte," ütles Pesti. Nende metallieraldist sõrmuse leidmine on pigem õnne küsimus.

„Möödunud aastal oli meil juhtum, kus klient viskas koos prügikotiga ära autovõtmed. Tegu oli maa-aluse konteineriga, mille kogumisvahend asub 2-3 meetrit maa all ja sinna ise järgi minemine on seotud liiga suurte riskidega. Klient andis meile sellest koheselt teada ja palus meil võimalusel koormale enne ümbertöötlusele saatmist pilk peale visata. Tegu oli küll heinakuhjast nõela otsmisega, kuid siiski õnneliku lõpuga looga," tõi Pesti välja.