Raha otsas? Vene valitsus tahab reservfondi kallale minna
Venemaa võimud arutasid täna võimalust võtta maksutõusude asemel jooksvateks kulutusteks raha reservfondist. Venemaa rahandusministeerium on sellele kategooriliselt vastu, kirjutab RIA Novosti.
Venemaa aserahandusminister Tatjana Nesterenko rõhutas, et reservfondi rahade kasutamine oleks vaid lühiajaline lahendus, ebapopulaarsed maksuotsused tuleks aga varem või hiljem nii kui nii ära teha.
„Mida me praegu arutame: mis oleks, kui kulutaks õige reservfondi ära,“ resümeeris Nesterenko.
Nimelt on valitsuses maad võtnud mõte suunata reservfondist igal aastal pool triljonit rubla jooksvate kohustuste katmiseks. Paraku seda raha eriti kauaks ei jaguks, kuna reservfondi kogumine on juba praegu probleemne. Selle aasta 1. juuli seisuga oli fondis 2,937 triljonit rubla. Selle aasta mais teatas rahandusminister Anton Siluanov, et senise 300 miljardi rubla asemel kannab Venemaa valitsus fondi 100 miljardit rubla.
Nesterenko märkis, et Vene Föderatsiooni eelarve jooksvad kohustused kinnitati lähtuvalt makromajanduseprognoosist, mis oli oluliselt optimistlikum sellest, milliseks Vene majandus praeguseks kujunenud on.
Venemaa eksrahandusminister Aleksei Kudrin hoiatas selle aasta mais, et kui Venemaal ei tõsteta kiiremas korras pensioniiga, tuleb riigil silmitsi seista maksutõusudega. Arutelud pensioniea tõstmise üle puhkevad Venemaal regulaarselt. Korduvalt on selle teema üles võtnud Venemaa praegune rahandusminister Anton Siluanov, viimati selle aasta aprillis. Venemaa president Vladimir Putin, peaminister Dmitri Medvedev ja tööminister Maksim Topilin seda sammu aga ei poolda.
Lisaks arutas Venemaa rahandusministeerim täna võimalust anda kohalikele omavalitsustele õigus kehtestada kaupmeestele 3-5-protsendiline müügimaks. Siluanov ütles, et see võib teoks saada juba järgmisest aastast.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kärpis eile oma majandusprognoosis World Economic Outlook juba teistkordselt Venemaa majanduse väljavaateid selleks aastaks – uue prognoosi järgi oodatakse majanduskasvuks vaid 0,2 protsenti. Veel eelmise aasta lõpus pakuti kasvuks 2 protsenti
