Ka riigiametnikud peavad leppima 5-20 protsenti väiksema palgaga.

Need meetmed on osa valitsuse hädaolukorra plaanist, et leevendada nafta hinna kukkumisest ja riigi suhtes kehtestatud majandussanktsioonidest tingitud tulude kahanemise tagajärgi. 

Toornafta hind on praegu 60 dollari ringis barreli eest, eelarvet tehes võeti aga aluseks hind 100 dollarit barrelist. See valearvestus on nüüd riigi rahandusse suure musta augu tekitanud.

Nädal tagasi palus rahandusminister Anton Siluanov riigiduumal heaks kiita ettepanek kulutada kriisi mõjude lappimiseks riigi reservfonist 3,2 triljonit rubla. See rohkem kui pool fondi rahast.

Teade palgakärpest riigisektoris annab tunnistust sellest, et sanktsioonid ja madal nafta hind on Venemaale kõvasti haiget teinud. Veebruaris kerkis inflatsioon Venemaal 16,7 protsendini, kaupade hinnad rallivad tempos, mida pole enam ammu nähtud. Prognoosid ütlevad, et sel aastal kulutavad venemaalased poole oma palgast pelgalt selleks, et söönuks saada.

Taevas on must ka ettevõtete kohal – Gazprom küsis täna valitsuselt 198 miljardi rubla ulatuses finantsabi, nagu on seda juba teinud ka Rosneft.

Siluanov hoiatas, et mõlema ettevõtte käekäik halveneb veelgi, enne kui see ühel hetkel paremaks läheb. Ta hoiatas ka valitsust, et nafta hind võib praeguselt tasemelt veelgi langeda, sellele võimalusele on viidanud mitmed prognoosid.