Noor, sügava isikliku tragöödia läbi elanud naine on seadnud endale raske üles-ande - ta koostab internetilehekülge abivajavatest inimestest. “Esialgu nende lugude põhjal, mis lehtedes on ilmunud,” täpsustab tänuväärse töö tegija Kristel, 28.

Riigiametnikust metseen

Kristel on heasüdamlike silmadega tagasihoidlik noor daam, kes loomuliku siirusega poetab oma heategevustööst rääkides jutu sisse: “Muidugi saadan ma alati raha neile, kes seda väga vajavad!”

Metseenlusega tegelev naine ei taha kuuldagi oma õige nime ja näo ajalehte sattumisest. “Milleksõ” küsib Kristel. “Minu isik pole üldse oluline.”

“Kui ajalehtedes kirjutatakse lastest või täiskasvanutest, kel enda ravimiseks raha pole või kes on raske õnnetuse läbi elanud, olen neid alati jõudumööda aidanud. Mõtlen sageli, mis tunne küll võib neil emadel olla, kel pole oma haige lapse ravimiseks raha. Suuri summasid ma oma tagasihoidliku palga juures muidugi annetada ei saa,” räägib riigiametnikuna töötav Kristel. “Aga midagi ikka... Sada, paarsada krooni.”

Igaüks võiks hädalisi aidata

“Selle suve jooksul loodan kodulehekülje internetti üles riputada. Paljud rikkad ju räägivad, et neil on kombeks iga kuu mingi summa heategevuseks anda. Aga tegelikult võiks ju igaüks hädalistele raha annetada. Kas või paarsada krooni. See ei võta ju kellelgi tükki küljest! Kahjuks pole aga ajaleheartiklite juures sageli mingit täpsemat viidet või pangaarvenumbrit ning abivajajat on sestap raske avitada.”

Kristel arvab, et kui ajalehes pole täpset teavet kirjas, siis inimesed ei viitsi ise asja rohkem uurida. “Tean seda omast käest. Ega nii lihtsalt keegi lehetoimetusse helistama ei hakka.”

Kristel ei kuulu ühtegi heategevusorganisatsiooni. “Olen natuke eraklik. Kodulehekülje mõte tuli nädal tagasi. Siis, kui mitmes lehes ilmus järjestikku kurbi lugusid. Arne Lokk, väike haige Laura ja ühe käega koolipoiss Tarvo.”

“Kui abivajajate kohta leiaks internetist teavet, saaksid arvutikasutajaid paari hiireklõpsuga otseteed internetipanga kaudu neid toetada,” kirjeldab Kristel oma plaane. Peale selle tahab ta ka sama teabe inglise keeles avaldada.

Petiseid ei pelga

“Mind hämmastas tõsiselt, et internetis midagi sellist polegi. Uurisin põhjalikult, kuid leidsin vaid heategevus-organisatsioonide lehekülgi.”

Praegu teeb end mitte kuigi suureks arvutitundjaks pidavale naisele enim muret kodulehekülje kujundamise kõrgevõitu hind. “3400 krooni küsitakse. Selle raha eest saab kuni 5 lehekülge ja kuni 10 viidet ja pilti.”

Inimeste heasüdamlikkuse kuritarvitajaid Kristel ei karda. “Alguses mõtlesin küll, et võiksin sotsiaalosakondadest abivajajate järele küsida, kuid siis peaksin ise hakkama nende inimeste tausta uurima. Ajaleheartiklite puhul on see töö loodetavasti juba ära tehtud ja niisama lihtsalt asotsiaalid oma andmeid avaldama ei satuks,” loodab ta koostööle ajakirjanikega.

Kristel on tänulik, kui loodavasse interneti abilehekülge uskuvad või sellega seotud häid ideid omavad inimesed temaga ühendust võtaksid. Huvilised saavad abivalmile naisele tööpäeviti helistada telefonil 6 123 487.

Eve HEINLA