Tiivas võrdes siseinfo mõõtmist finantsinspektsiooni poolt auto kiiruse mõõtmisega politsei poolt, kus halliks alaks jääb kiirus 90-100 km/h vahel. „Nagu kiirusegi puhul, toimub enamik indsaiderite ebaausaid tehinguid selle halli ala piiril,“ selgitas Tiivas.

Tiivas meenutas oma õpetajat, kes oli talle õpetanud rusikareegli – ära kunagi ise tehinguid tee. „Kui tehing õnnestub, kahtlustatakse sind siseinfo kasutamise; kui ei õnnestu, peetakse sind tohmaniks ja heidetakse ette info mittekasutamist,“ lisas ta.

LHV partner Rain Lõhmus ütles, et praeguste seaduste järgi on insaider olla kriminaalkuritegu ja ohutuse mõttes ei tohiks teha ühtegi tehingut. Seda, miks Euroopa pankade juhtidel ei ole firma aktsiaid, pidas ta heaks tavaks, mitte „hirmuks pidevalt pea kohal rippuva juurdluskirve ees“.

Lõhmuse sõnul on siseinfo kasutamise juhtudel tegemist mitte pahatahtlikkusega, vaid pigem mittetundmisega. „Samuti on raske selget piiri see piiri tõmmata, kus lõpeb oluline siseinfo, äärmiselt raske. Kindel saab vaid siis olla, kui jätad tehingu tegemata,“ tõdes ta.

Lõhmuse arvates kõigub regulatsioonipendel ühest äärmusest teisse - korralagedusest ülereguleeritusse.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Andres Trink ütles, et kuna siseinfo kasutamise uurimine ja tõestamine väga keeruline ning kallis, ongi karmid karistused mõeldud kuritöö ennetamiseks.

Lõhmus hindas praeguste reeglite aegumiseks paar aastat, sest muutuvas ajas võivad tekkida uued siseinfo kasutajad peale tippjuhtide ja insaiderite ning seaduse teravik ei peaks olema suunatud ainult nende pihta.

Diskussiooni lõpuks jõuti seisukohale, et Tallinna börsil netilehel peaks olema koht, kus insaiderid teatavad oma plaanitavatest tehingutest üks päev ette.