Prügist on tehtud tooraine, mis läbib teatud töötlemisastmed ning muutub kaubaks. Selliseks, mida on võimalik poest osta ning taas kasutada.

Ragn-Sells AS-i arendusdirektori Agu Remmelga sõnul on Eesti jäätmeturu maht umbes 400 miljonit krooni aastas. Seda summat jagavad enam vähem võrdsetes osades Cleanaway, Ragn-Sells ja väiksemad jäätmekäitlusfirmad. Sellele käibele lisandub metallikäitluse osa, mis ulatub aastas 600?700 miljoni kroonini. Jäätmeturg on seni arenenud tõusujoones, 10?15 protsenti aastas, kuid arvestades Eesti kohustusi jäätmekäitluse osas pärast Euroopa Liiduga ühinemist, saab tulevane tõus ilmselt järsem olema. Kuidas siis prügiäri skeem töötab?

Esimeseks astmeks on muidugi meie poolt äravisatud jäätmete kokkukogumine, mille eest tuleb igakuiselt teenustasu maksta. Prügiautod, peal uhked kirjad Cleanaway ning Ragn Sells, teevad selle töö ära kord nädalas, kummutades oma määratusse kasti kogu seitsme päeva jooksul korjatud prahi. Kilekotid, tühjad margariinitopsid ning tetrapakid, paber ja papp, plastpudelid ? ka kõige vägevam fantaasia ei jõua seda kõike haarata.

Kuidas prahist saab kaup

Kui jäätmed on prügiautos, muutub see juba kaubaks. Eesti ainuke segaolmejäätmete sorteerimise tehas ? Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas OÜ ? on valmis prügi vastu võtma ning sorteerima välja taaskasutuskõlblikud materjalid.

Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas teeb tänuväärset tööd. Oma 173 töötajaga on firma suuteline eraldama toodud jäätmetest 18?20% selliseid materjale, mis lähevad töötlemisse ning jõuavad ühel või teisel kujul uuesti kasutusse.

Tehas alustas tööd eelmise aasta veebruaris ning selle võimsus on pidevalt kasvanud. ?Praegu oleme jõudnud 340?360 tonni prügi sorteerimiseni ööpäevas,? rõhutab firma juhatuse esimees Heinar Leismann. ?See on Tallinna ja Harjumaa ööpäevasest olmejäätmete kogusest 70 protsendi ümber.? Mujal Eestis selliseid segaolmejäätmete sorteerimistehaseid veel ei ole. Olukord on murettekitav, sest selle aasta maikuus vastu võetud jäätmeseaduses on kirja pandud: ?Alates 2008. aasta 1. jaanuarist kehtib sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikidele prügilatele.?

Sorteerimine on küllaltki monotoonne ja ebameeldiv ning seda tehakse käsitsi. Kõrge laega suurde halli on mitme meetri kõrgusele lavatsile paigaldatud aeglaselt jooksev kummilint, mille peale on laiali laotatud olmejäätmed. Kahekümnel töötajal, kes liini ääres seisavad, on igaühel oma ülesanne ? kes sorteerib välja kilekotte, kes plastpudeleid, kes alumiiniumpurke. Kopp, mis tõstab lindile prügi, liigub vilkalt edasi-tagasi. Kellegi kaasaskantav raadio laulab õrnal naisehäälel venekeelset laulu armastusest ja igatsusest.

?Paber ja papp läheb hulgimüüjatele, klaas viiakse Järvakanti, pudelid põhiliselt Saku Õlletehasesse, plastpudelid ostab ära plastitehas,? loetleb Leismann. ?Igasugused kiled, nii värvitud kui ka värvilised, müüme vähesel määral plastitehasele, ülejäänu ekspordime Lätti ja Leetu. Siin pressitakse kiled pakkideks, kogu puhastamine ja purustamine toimub juba meie lepingupartnerite juures,? täiendab Leismann. Sorteeritud puidu-, tetrapaki- ja paberijäätmed lähevad kalamajadesse põletamiseks.

Selliseid jäätmepõletustehaseid, mis vastaksid euronormidele, Eestis praegu ei ole, selgitab Ecocleaner OÜ juhatuse liige Tommy Biene. ?Meie firmal on kavas normidele vastava jäätmepõletusega tegelema hakata lähitulevikus.?

Jäätmepõletustehas, mis põletab aastas umbes 10 000 tonni prügi, suudab samal ajavahemikul toota 90 GWh energiat.

Plast teeb raha

Erinevalt Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehasest, mille tööd eestimaistel omanikel tuleb siiani doteerida, on Plastitehase OÜ teinud endale plastijäätmete töötlemisest üsna kasumliku äri. ?Kahjumis ei ole me kordagi olnud,? kinnitab plastitehase tegevjuht Kalevi Paluteder naerulsui. ?Siiani on meie käive olnud alla kümne miljoni Eesti krooni (umbes 639 000 eurot), sel aastal oleme selle lõpuks ometi ületanud.?

Plastitehas OÜ ostab iga kuu üle 250 tonni plastijäätmeid. Vanu kaste ostetakse hinnaga 2000 krooni tonn (umbes 128 eurot), samas koguses kilede hinnaks on 1000?2000 krooni (umbes 64?128 eurot). Plastijäätmed sorteeritakse, tükeldatakse ning pestakse hiigelsuures spetsiaalses masinas, sealjuures eraldatakse praht. Kogu selle tsükli juures tehakse suures ulatuses käsitööd. Edasi liiguvad plastitükid elektroonilise juhtimisega granuleerimismasinasse, millest väljub lõpptoodang. Valmistoodang, milleks on töödeldud materjali graanulid ning helbed, müüakse põhiliselt Hiina turule, väiksem osa läheb Euroopasse ja USA-sse. Vaatamata suurele käsitöö hulgale on Plastitehas OÜ sunnitud müüma oma toodangu maailmaturu hindadega ehk konkureerima teiste tunduvalt rohkem mehhaniseeritud tootmistega. Vanadest kastidest saadud toodang läheb müüki hinnaga 449 eurot tonni kohta (umbes 6900 krooni), kilest ümbertöötatud tooted müüakse maha hinnaga 450?515 eurot tonn (7040?8058 krooni).

Vanametallist hiigelrong

Metallitöötlejad on samuti aastaid hästi elanud. ?Metallijäätmete taaskasutamine on alati olnud positiivne äri,? on AS Kuusakoski juhatuse esimees Ilmar Jõgi rahulolev. ?Metallist saab kiirelt ja kergesti uue toote ning sellepärast metalli kui materjali väärtus säilib ning käib temaga kogu aeg kaasas. Meie lõpptoode maksab alati rohkem kui need kulud, mis temasse pandud.?

Jõgi sõnul tekib Eestis eraisikute ja ettevõtete tegevuse tulemusena ligikaudu 350 000 tonni utiliseeritavat vanametalli aastas. Piltlikult moodustab see kogus umbes 10 000 raudteevagunit, millest võiks kokku panna 120 kilomeetri pikkuse rongi.

Töödeldud vanametalli müüki tehakse ülemaailmselt, sest metalliturud moodustavad globaalse terviku. See tähendab, et vanametall võib juba uue tootena sattuda tagasi samasse piirkonda, kust ta tuli. Teel vanametallist uueks tooteks on ta aga läbi teinud ümbermaailmareisi.

Rehvid ehitusmaterjaliks

Kui metallitöötlemine on Eestis maailmatasemel, siis kehvem lugu on autorehvidega. Nii prügimägedel kui ka jäätmete töötlemispunktides kõrguvad suured rehvivirnad, millest on raske jagu saada. Seda mitte sellepärast, et puuduks töötlemiseks vajalik tehnoloogia, vaid seetõttu, et kulud ei kata sellest saadavaid tulusid.

Rehvide töötlemine on saanud viimasel ajal kuumaks teemaks. Seda kinnitab asjaolu, et riik eraldas hiljuti Eesti rehviliidule neli miljonit krooni uue rehvipurusti ostmiseks. Käima ei ole rehviliit seda äri aga veel saanud.

Marek Moorus rehviliidust seletab: ?Meie oleme ära teinud suure töö. Oleme esitanud keskkonnainvesteeringute keskusele purusti hankimise taotluse ning see raha on meile eraldatud.? Ainuüksi raha eraldamisest on aga väheks jäänud. Siin viskab Moorus kivi keskkonnaministeeriumi kapsaaeda: ?Ministeerium lubas meile juba kevadel, et suvel antakse välja määrus rehvide taaskasutamise ja kogumise korra kohta. Nüüd on juba november, kuid määrust ei ole. Oleme olukorras, kus tahaksime projektiga tööle hakata, keskkonnainspektsioon peaks hakkama tegema meie töö üle järelevalvet, kuid sellele aluseks olev määrus puudub.?

Osaliselt on kõik riigid sunnitud jäätmete taaskasutamist doteerima. Seda kas või selleks, et meid ümbritsevat keskkonda võimalikult puhtana hoida ning loodusvarasid säästa.

Heinar Leismann Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehasest rõhutab: ?Oma poolteiseaastase tegutsemise juures oleme suutnud katlamajadele üle anda sellise koguse kütteväärtuslikku materjali, mis kokkuvõttes on säästnud 10 000 puu mahavõtmise meie metsadest.? See on juba väärtus omaette, eks ole?

Miinuspool

Kõikide jäätmete töötlemine polegi kasulik

?? Vanapaberi taaskasutamine kahjustab loodust. Sellisele järeldusele on tulnud kolm Sotimaal asuva Aberdeeni ülikooli akadeemikut. Nende koostatud raportist saame teada, et riigi dotatsioonide rakendamine on muutnud vanapaberi nii odavaks, et metsatöötlemisfirmad ei suuda enam hinnas võistelda.

?? Puit, mida siiani on kasutatud paberi valmistamiseks, saadakse harilikult harvendusraiete tulemusena. Kui puid metsas ei harvendata, ei saada ka kvaliteetset puitu ning metsa taimekooslus puude all muutub. See omakorda seab ohtu metsas elutsevad loomad.

?? Akadeemikute raportis on probleemile leitud lahendus. Vanapaberit ei tule kasutada mitte uue paberi tootmiseks, vaid kui väetist, isolatsioonimaterjali või pakkematerjali. Jäätmete töötlemises tuleks aga keskenduda sellistele valdkondadele nagu vanade õlide, värvide ja patareide kahjutuks muutmine.