Rahandusjuhid jahutavad laenamisindu
“Eesti Pank ei taha öelda, et nüüd ei tohi laenata. Arvan, et iga inimene on piisavalt tark ega lähtu massipsühhoosist, et kõik võtavad ja mina ei saa olla ainus loll, kes ei võta,” ütles Kraft nädala eest riigikogus. “Aga kui intressid ühel päeval tõusevad, siis paremini on toimetanud see inimene või pere, kellel laenu pole vaja ja kes pole seda võtnud,”
Eestlaste laenamishimule on viidanud ka Res Publica parlamendisaadik Tiit Niilo. “Kui külas on kaks peret laenu võtnud, siis ka kolmas kiheleb võtma,” ütles ta. “Kui uurida, et miks seda vaja oli, siis vastus on, et kõik võtavad. Ja teine vastab, et tead, kui lihtne oli saada.”
Eesti Panga avalike suhete büroo juhi Janno Tootsi sõnul peaksid inimesed otsuseid tehes arvestama oma tulevaste sissetulekute ja puhvritega. “Intressid on sõltuvuses euriborist. Ka Euroopas on intressid alla läinud, kuid see ei tarvitse nii kesta.”
Ka Andres Tringi väitel on oluline, et laenuvõtjad oma suutlikkust üle ei hindaks. “Laenukasvu liigkiire tempo kätkeb endas kaugemas perspektiivis märkimisväärseid riske, suurendades meie pankade haavatavust kinnisvara ja finantsturgude negatiivsete arengute puhul.”
Minister Veskimägi sõnul takistab erasektori kõrge laenukoormus ka riigi laenamist. “Murettekitavalt suur on meie kodude laenukoormus,” ütles ta. “Seejuures kulub suur osa laenurahast tarbekaupade soetamiseks, mitte investeeringuteks tulevikku.”
Eesti majapidamiste võlakoormus küündis suvel 21 protsendini SKP-st. Eraisikutele antud laenude maht lõi septembris rekordi, kasvades ühe kuuga 1,1 miljardi krooni võrra.
