Rahanduskomisjon saatis Allar Jõksi õigusliku analüüsi ekspertiisi
Teenusmajanduse Koja juhatuse liige Allar Jõks seadis eelmisel nädalal kahtluse alla üle 1000euroste arvete deklareerimise kohustuse vastavuse põhiseadusega. Rahanduskomisjon tellis Jõksi koostatud dokumendile rahandusministeeriumi juriidiliselt osakonnalt hinnangu.
„Me palusime teha juriidilisel osakonnal ekspertiisi härra Jõksi arvamusele käibemaksudeklaratsiooni lisa kohta,“ ütles Ärilehele rahanduskomisjoni esimees Sven Sester.
Teatavasti otsustasid riigikogu Reformierakonna ja IRLi fraktsioon teisipäeval autode maksustamisega seotud eelnõud menetlusest maha võtta, üle 1000 euro ulatuvate arvete deklareerimise kohustuse käsitlev punkt jäeti aga käibemaksuseaduse eelnõusse alles ja tehti ettepanek tõsta maksu- ja tolliametile esitatavate arvete esitamise piirmäära.
„Käibe varjamine ja fiktiivsete kulutuste suurendamine on ettevõtlusturul probleem. See on kõigi ettevõtete huvides, et aus konkurents toimiks ja keegi ei saaks kasutada maksude tasumata jätmisest tekkivat lisandväärtust,“ põhjendas Sester, miks selle muudatusega edasi tahetakse minna.
Mis kehvasti, see uuesti
Analoogselt autode maksustamise ideega sai ka arvete deklareerimist puudutav eelnõu kriitikutelt turmtuld. Nii kirjutas Teenusmajanduse Koja poolt õigusliku analüüsi koostanud Jõks, et eelnõu puhul on suure ringiga mööda mindud hea õigusloome tavast, eelnõul puudub mõjude analüüs proportsionaalsuse, see riivab ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust ning tema kooskõla põhiseaduse mitme paragrahviga on tõsiselt kaheldav. Ka ei usu endine õiguskantsler, et rahandusministeeriumis küpsenud seadusepügal maksupetturitel elu oluliselt keerulisemaks teeks ja riigikassat täita aitaks.
„On tervitatav, et rahanduskomisjon saatis minu poolt koostatud õigusliku analüüsi rahandusministeeriumile. Analüüsis juhitakse tähelepanu puudustele eelnõu seletuskirjas ja tõstatakse küsimused, millele eelnõu autorid peaksid vastama, enne kui seadustatakse täiendav käibedeklaratsioonide esitamine,“ ütles Jõks.
Pärast täiendavate põhjenduste esitamist on tema sõnul juba võimalik hinnata käibemaksuseaduse muudatuse kooskõla põhiseadusega.
Sester rõhutas, et koalitsioonifraktsioonid on andnud oma selge signaali, et ei ole samuti asjade käiguga rahul. „Eelnõudega on ilmselgelt liigselt kiirustatud ja asjad on huvigruppidega läbi arutamata,“ nentis ta ja lisas, et Jõksi arvamusele juriidilise eksperthinnangu küsimine on üks sammudest, mis peaks tunnistust andma sellest, et fraktsioonidel on kindel soov maha saada eelnõuga, mille pärast ei peaks piinlikkust tundma.
Teenusmajanduse Koda tunnustas rahanduskomisjoni ka ettepaneku eest, mis tõstab deklareerimiskohustuse piirmäära 1000 eurost oluliselt kõrgemale. „Nimetatu ei pruugi sellegi poolest olla piisav, et see seadusemuudatus oleks põhjendatud,“ nentis Jõks.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm seevastu plaanimuutusest vaimustatud ei ole. Eile saatis ta riigikogu rahanduskomisjonile kirja, et kui deklareeritava tehinguinfo piiri tõstetakse 1000 eurost ülespoole, kaotab käibemaksukontrolli uuendus üldse igasuguse mõtte ega aitaks käibemaksupettustega võidelda.
Ekspertiisi erapooletus kahtluse all
Maksumaksjate liidu juhatuse liige Martin Hubergi sõnul selgus juba rahanduskomisjoni avalikul istungil, et rahandusministeerium teeb majasiseselt analüüsi, mis peaks Jõksi seisukohad kas kinnitama või ümber lükkama. „Õiguslikes küsimustes on paraku tihti võimalus õigustada nii poolt kui vastuargumente ja kui ministeerium ikka soovib oma seisukohta õigustada, siis ma ei kahtle, et nad „vajalikule“ tulemusele jõuavad,“ avaldas Huberg kahtlust ekspertiisi erapooletuses.
Eile esitas oma õigusliku arvamuse Notarite Koda, kus samuti toetati organisatsioonide arvamusi ja Jõksi väidet, et eelnõu ei pruugi olla põhiseadusega kooskõlas. Samuti on probleemidele tähelepanu juhtinud advokatuur. „Mõlemad organisatsioonid ei viita mitte ainult oma kutsesaladusele, vaid isikuandmete ja erasfääri kaitse probleemile laiemalt. Kuna müüja ei saa tuvastada, kas ostja on käibemaksukohustuslane, siis ta tuvastab ja edastab ka eraisiku üle 1000-eurosed ostud,“ juhtis Huberg tähelepanu eelnõu puudustele.
„Mõistlik oleks saata eelnõu justiitsministeeriumile ja andmekaitse inspektsioonile hinnangu andmiseks. Samuti tuleks kuulata ka riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamust,“ viitas Huberg võimalustele, kuidas eelnõu menetlejad võimalikke piinlikke momente välistada saaksid.
Maksujuristide ringkonnas liikus aga juba enne autode maksustamise eelnõude tagasivõtmist ringi vandenõuteooria, et riigikogule söödeti juriidilist valgust mittekannatav autode käibemaksueelnõu ette just selleks, et rahandusministeerium saaks samas eelnõus sisalduva 1000 euro väärtust ületavate arvete deklareerimise kompromissina läbi suruda.
Sester ütles Ärilehele, et kuuleb sellisest käsitlusest esimest korda. „See on tõesti vandenõuteooria. Rõhk sõnal „teooria“. Enda nimel võin küll kinnitada, et sellel pole mingit alust.“
Samuti on Sesteri sõnul juba põhimõtteliselt ära otsustatud see, et rahanduskomisjon saadab rahandusministeeriumi juriidilise osakonna ekspertiisi omakorda edasi riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnale.
Autode maksustamise minnakse edasi
Ööistungite kõrval tegeletakse Sesteri sõnul fraktsioonides edasi ka nende muudatusettepanekute arutamisega, mis puudutavad autode maksustamist. Järgmise nädala jooksul tulevad need omakorda arutusele ja hääletusele rahanduskomisjonis.
„Nende päevade jooksul kuni muudatusettepanekute läbiarutamiseni teeme ka tööd katteallikate täpsustamisega. Menetluslikult tähendab nende ettepanekute komisjoni tasemel hääletamine seda, et praegu jäetakse osad eelnõudes sätestatud seadusparagrahvid välja ja suunatakse need rahandusministeeriumisse täiendavaks arutamiseks tagasi. Samas oleme ka seisukohal, et nende teemadega tuleb tulevikus edasi minna ja teha seadusandluses muudatusi suurendamaks ausat konkurentsi,“ rääkis Sester.
