Rahanduskomisjonis toimub suur pensionireformi arutelu. Kas farss või reaalne kaasamisaktsioon?

 (11)
Rahanduskomisjonis toimub suur pensionireformi arutelu. Kas farss või reaalne kaasamisaktsioon?
Foto: Kollaaž

Riigikogu rahanduskomisjoni tänasel istungil käsitletakse koos huvigruppidega kohustusliku pensionireformi seaduse eelnõuga seoses üleskerkinud probleeme ja erinevaid seisukohti. Opositsiooni esindav Maris Lauri on kriitiline, sest tegu tundub olevat näilise kaasamisega. Tõenäoliselt saab iga osapool sõna vaid mõneks minutiks.

Rahanduskomisjoni aseesimees Maris Lauri on seisukohal, et senist pensionisüsteemi ei tohi II samba vabatahtlikuks muutmisega lammutada. „Sellise sammu ohtlikkusele ja kahjulikele tagajärgedele osutab isegi eelnõu seletuskiri, rääkimata ekspertide ja Eesti Panga analüüsidest."

„Kõik märgid osutavad, et vaatamata suurtele sõnadele, pole koalitsioonil plaaniski eelnõud sisuliselt arutada ning kriitikute sõnu kuulata. Kui kavas on vaid üks paarikümne osalisega paaritunnine kaasamisüritus, siis on raske uskuda sõnu sisulisest arutelust," ütles Lauri. Tema sõnul on tajutav koalitsiooni soov eelnõu sisuline menetlemine kiiresti lõpetada, mis niivõrd keerulise ja põhimõttelise eelnõu puhul üksnes kinnitab seda, et valitsuskoalitsioonil puuduvad argumendid ja neil on plaan eelnõu Riigikogus jõuga läbi suruda.

Kõnekas on seegi, et arutelust ei toimu otseülekannet ning seda ei tohi teha ka meediakanalid.

Kokk lubab, et ettepanekuid kaalutakse

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul on tänasele istungile kutsutud asjaomaste asutuste, organisatsioonide ja huvigruppide esindajad.

Kokk rõhutas, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine on oluline, et inimesed saaksid võimaluse ise oma raha ja tuleviku üle otsustada. Samal ajal on vähemasti sama oluline, et pensionifondid edaspidigi investeeriks Eesti majandusse ja teeniks läbi nende investeeringute pensionifondiga liitujatele iga-aastast tulu. Samuti laienevad soovijatele investeerimisvõimalused ja suureneb konkurents ja fondihaldurid peavad klientide hoidmiseks senisest rohkem pingutama. Eelduslikult toob see kaasa parema pensionifondide tootluse, mis tagab tulevikus omakorda suurema pensioni. „Loodan, et pensioniseaduse arutelud on konstruktiivsed ning lõpptulemusena viiakse ellu pensionisüsteemi reform, mis avab turu konkurentsile ning annab suuremad võimalused fondidel tootluse tõstmiseks. Samuti annab reform tõuke Eesti majanduse elavdamiseks ning inimestele õiguse ise otsustada, kuidas on nende arvates kõige õigem oma raha pensioniajaks koguda," ütles Kokk.

Ta lisas, et rahanduskomisjon vaatab pärast tänast arutelu läbi huvigruppide esitatud seisukohad ja saadikutelt laekunud arvukad muudatusettepanekud ning langetab seejärel otsused eelnõus vajalike muudatuste tegemiseks ja menetluse osas.

Reformi peamine sisu

Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform) eelnõuga (108 SE) tehakse muudatused II pensionisamba regulatsioonis, millega lisatakse pensionikogujatele täiendavaid valikuvõimalusi. Olulisemad eelnõuga tehtavad muudatused on järgmised: inimestel tekib otsustusõigus, kas koguda pensioniraha II sambas või ei - seda nii neil, kes muudatuste jõustumisel on II sambaga juba liitunud kui ka neil, kes seda veel ei ole; lisaks pensionifondides raha kogumisele saab pärast muudatuste jõustumist koguda raha ka pensioni investeerimiskonto kaudu; inimestel tekib õigus võtta II sambas kogutav raha teatud tingimustel kasutusele juba pensioni kogumise ajal; pensioniikka jõudes on iga inimese enda otsustada, mil viisil kogutud raha kasutada.

Valdav osa eelnõuga tehtavatest muudatustest soovitakse rakendada aastal 2021. See eeldab mitme II samba toimist toetava IT-süsteemi arendamist ja muude ettevalmistuste tegemist aastal 2020.