Rahandusministeerium hakkab uurima, kuidas koolides rahatarkust õpetatakse

 (5)
Eurod
EurodFoto: Madis Veltman

Rahandusministeerium hakkab uurima finantskirjaoskuse õpetamist üldharidus- ja kutsekoolides, et koos haridus- ja teadusministeeriumiga kujundada järgmiste aastate rahatarkuse õpetamise suunad. Selle aasta aasta lõpuks selguvad tulemused on sisendiks ka uue Eesti finantskirjaoskuse edendamise programmi koostamisel.

Uuringu läbiviija leidmiseks kuulutati mai algul välja riigihange, millele laekus 3 edukat pakkumist. Hindamiskomisjoni hindamise tulemusena teostab analüüsi Civitta Eesti AS.

Mai algul avalikustatud PISA 2018 finantskirjaoskuse testi tulemustest selgus, et Eesti kooliõpilased on oma rahatarkuse teadmistelt maailmas esikohal. Sellele tulemusele aitasid kaasa õppekavamuudatused, paljude avaliku ja erasektori partnerite koostöös koostatud õppematerjalid sh tasuta kätte saadavad rahatarkuse töölehed ja tunnikavad. Sama oluline oli ja on ka asutuste ning organisatsioonide noortele suunatud paljud rahatarkuse koolitused ja üritused.

Teisalt ei näita täiskasvanute rahatarkuse uuringud, et kooli ajal omandatud rahatarkuse teadmised jõuaksid praktikas kasutusse. Nii ütles lausa 21 protsenti 2019. aastal uuringus osalenud 18-19 aastastest, et rahaasjad neile huvi ei pakugi ning vaid 19 protsenti peab arvestust oma tulude ja kulude üle (kogu elanikkonnast teeb seda 63 protsenti). Ka muudes küsimustes polnud märgata, et noored, kes juba koolis rahaharidust omandanud, oleksid märgatavalt paremini rahalisi otsuseid langetanud kui elanikkond üldiselt.

Seotud lood:

Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaatori Liisi Kirchi sõnul avardab digitaliseerimine raha makse- ja kasutusvõimalusi ning nõuab üha paremaid teadmisi noortelt oma rahaasjade korraldamisel. „Kooli rahatarkuse õpe peab ajaga kaasas käima, et noored võtaks ellu kaasa vajalikud rahateadmised ja kasutaks neid igapäevaselt. Elukaare otsused on väga olulised ja (raha)tarkade otsuste tegemiseks on vajalikud teadmised. Nii nagu iga teist õppeainet, tuleb ka rahatarkust õppida,“ ütles Kirch. „Soovime teada saada, milline ja kui ühtlane on rahatarkuse õpetamise tase koolides üle Eesti. Kus on vaja toetada õpetamist, näiteks koolitada õpetajaid ja tutvustada koolitusmaterjale? Kuidas saaks muuta rahatarkuse õpetamist ja levitamist veelgi paremaks ning efektiivsemaks?“

Uuringuga tahetakse teada, millised on koolides enim kasutatavad rahatarkuse (õppe)materjalid ja kuidas ning palju neid kasutatakse õpetamisel. Veel soovitakse ülevaadet, kui palju õpetajad räägivad erinevates ainetundides rahatarkusest. Infot on vaja nii õpetajate endi, õpilaste, lapsevanemate, huvi- ning koolijuhtide vaatenurgast lähtuvalt.