Rahandusministeerium: OECD soovituses eelarveruumi majanduse kasvupotentsiaali tõstmiseks kasutada ei ole midagi uut
OECD prognoosis sisalduv sõnum kasutada olemasolevat eelarveruumi majanduse kasvupotentsiaali tõstmiseks ning majanduskasvu kaasavuse suurendamiseks ei ole midagi uut, ütleb rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.
Arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon OECD avaldas kolmapäeval värske majandusülevaate, kus kirjutas Eesti kohta muuseas, et kuigi protsüklilist eelarvepoliitikat peaks vältima, on Eestil jätkuvalt ruumi selleks, et eelarvepoliitika ehk siis avalik sektor mängiks suuremat rolli töökohtade loomisel, infrastruktuuri ning keskkonnainvesteeringutes.
Selline tõdemus tekitab küsimuse, kas sellest võiks välja lugeda, et praeguses majanduse heas seisus võiks valitsus jätkuvalt majandust turgutada?
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütleb, et OECD ei kutsu praegu rohkem kulutama.
Erki Lõhmuste möönab, et OECD prognoosi seletuskiri eristub tõepoolest teistest omalaadsetest, kuna sisaldab tavapäraselt lisaks olukorrakirjeldusele ja –tõlgendusele ka majanduspoliitilisi soovitusi. Iseenesest pole OECD prognoosis sisalduv sõnum kasutada olemasolevat eelarveruumi majanduse kasvupotentsiaali tõstmiseks ning majanduskasvu kaasavuse suurendamiseks tema sõnul midagi uut.
Kuidas siis OECD soovitusest aru saada? Lõhmuste sõnul näeb OECD meie probleemidena madalat majanduskasvu potentsiaali ning suurt ebavõrdsust, sh vaesusriski. Ühe lahendusena antud probleemi lahendamiseks ongi kasutada olemasolevat eelarveruumi nende probleemidega tegelemiseks.
Protsüklilise eelarvepoliitika vältimise element tähendab Lõhmuse sõnul otsesõnu, et me ei tohiks eelarve ülejääki järsult vähendada (või defitsiiti suurendada) potentsiaaliülese majanduse taseme korral, ehk siis praegu, kui OECD hinnangul on meie majandus ca 2% üle oma potentsiaalse taseme. Kui seda teha järk-järgult, siis jõuab majandus täiendava eelarvenõudlusega kohaneda.
