Analüüsi eesmärk on saada ülevaade viimaste aastate (viimased 3-5 aastat) alkoholi, tubaka- ja mootorikütuste aktsiisi tõstmise laiemast mõjust majanduskeskkonnale piirikaubanduse tingimustes, millele tuginedes saab uurida erinevate võimalike otsustega kaasnevaid riske ning võimalusi aktsiisipoliitika tõhustamiseks tulevikus.

Hanke pakkumise tähtaeg on 3.august.

Hanke korraldajad kirjutavad, et selleks, et tulevane poliitikakujundus oleks võimalikult teadmispõhine, on tarvilik võimalikult täpselt teada, mida on aktsiisipoliitika endaga kaasa toonud. „Me teame suure põhjalikkusega seda, mis on toimunud maksude laekumises, uuringud ja erinevad andmeallikad näitavad ka teatava usaldusväärsusega seda, kuidas on muutunud tarbijakäitumine. Vähem täpselt ja ajakohaselt teame seda, mida on aktsiisipoliitika kaasa toonud ettevõtetele ja seeläbi majandusele laiemalt. Ja kuigi me oskame seda hinnata kvalitatiivselt, on meie hinnangul kõige suurem teadmislünk just kvantitatiivses aktsiisipoliitika mõjus ettevõtetele ja majanduskeskkonnale,“ seisab hankedokumentides.

Hanke korraldajad toovad kitsaskohtadena välja, et ei ole objektiivset kvantitatiivset hinnangut aktsiisipoliitika ja tekkinud piirikaubanduse mõju kohta praegu ja tulevikus Eesti ettevõtete majandustulemustele ning sedakaudu Eesti majanduse konkurentsivõimele, tööhõivele, regionaalarengule jms. A valikus ruumis on rohkelt kvalitatiivset, väärtushinnangulist ja emotsionaalset infot, mille põhjal on raske järeldusi teha.

Hanke korraldajad märgivad, et aktsiisipoliitiliste otsuste tegemise aluseks on lisaks käitumise suunamise eesmärkidele olnud otsene mõju riigieelarvele. Samas täpne sektorispetsiifiline hinnang majanduslikule mõjule puudub ja seetõttu on olnud keeruline hinnata kaudset mõju eelarvele.