Rahandusministeerium plastimaksust: pole veel otsustatud kas see tuleb ning kas hakkame seda riigis eraldi kokku koguma
Rahandusministeerium selgitas, et Euroopa Liidu uue eelarveraamistikus välja pakutud taaskasutusse mitte võetud plastpakendite mahul arvestatav tasu ehk nn plastimaks ei ole veel kokku lepitud ning samuti maksaksid riigid seda ELi eelarvesse ega pea kindlasti turult maksu või lõivu koguma. Ka Eestis need arutelud alles käivad.
Rahandusministeeriumi selgitusel on nn platsimaksu puhul tegu Euroopa Komisjoni ettepanekuga ELi 2021–2027 perioodi eelarveraamistiku läbirääkimistel. Ministeeriumi selgitusel ei ole Komisjoni ettepanek otseses mõttes maksu kehtestamine ega mitte ka kohustuse panemine liikmesriigile, et pakendipõhise ELi omavahendi summa tuleks kokku koguda turult maksu või lõivuna.
„Läbirääkimised alles käivad ja lõplikke otsuseid ei ole tehtud, eelarveraamistiku jõustumiseks peavad üksmeelele jõudma Euroopa Parlament ja kõik ELi riigid, sealhulgas Eesti,“ teatas maksuamet.
Maksupoliitika küsimustes otsuste tegemiseks on Euroopa Liidus vaja kõigi riikide üksmeelset toetust. Euroopa Komisjoni ettepanekut on Eestis rahandusministeeriumi kinnitusel nii poliitilisel tasandil kui ka puudutatud osapooltega arutatud ja Eesti valitsusasutused tegelevad teemaga aktiivselt.
„Nagu kogu ELi 2021–2027 eelarveraamistik, nii on ka uute omavahendite ettepanek selle osana alles läbirääkimisel. Nagu ei ole teada seitsmeaastase eelarveraamistiku kogumahtu, nii ei ole veel teada ka seda, kas ja millised konkreetsed uued omavahendid kokku suudetakse leppida ning milline saab olema nende maht ja kujunemismehhanism. Seega on vara öelda, kas üldse ja millist osa näiteks CO2 kvoodikauplemistulust hakataks tulevikus ELi eelarvesse suunama,“ märkis ministeerium.
Euroopa Komisjon pakub, et tekiks juurde uus ELi eelarve omavahendi komponent, mis arvutatakse selle alusel, kui suur on taaskasutusse mitte võetud plastpakendite maht liikmesriigis (tonnides). Tegemist oleks uue komponendiga riigi makses ELi eelarvesse. Omavahendi tasuks riik riigieelarvest samamoodi nagu näiteks rahvamajanduse kogutulu (RKT) põhise komponendi, tollimaksu ja käibemaksubaasi alusel arvutatud makse.
„Ühelegi riigile ei kirjutataks praegu arutatava Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi ette, et ta peaks samas summas ja samadel alustel turult maksu või lõivu koguma. Eesti makse ELi eelarvesse ei suureneks samas mahus, mis me peaksime pakendipõhist omavahendit ELi eelarvesse kandma, vaid vähem, sest osaliselt väheneks paralleelselt RKT-põhise komponendi maht,“ selgitas ministeerium.
„Ettepaneku järgi ei hakkaks Euroopa Liit ühtegi maksu riikidele kehtestama. Kas riik soovib selle kulu katteks leida siseriiklikult uusi tuluallikaid või mitte, on iga riigi enda otsustada. Need arutelud meil alles siseriiklikult käivad ja samuti käivad läbirääkimised ELi tasandil, kas sellistel alustel arvutatav makse tuleb,“ teatas ministeerium.
