Rahandusministeerium tahab EVPde kasutusaega pikendada
Selleks pakub ministeerium välja kas jätkata senist tähtaegade samm-sammulise pikendamise taktikat või pikendada tähtaegu põhiliste reformiprotsesside oodatava tegeliku vaibumiseni 2005. aastal.
Esimesel juhul tuleks EVPde väljaandmist ja kasutamist esialgu pikendada ühe või pooleteise aasta võrra - kuni arvatava ühinemiseni Euroopa Liiduga, misjärel oleks võimalik vastavalt olukorrale adekvaatsemalt otsustada, kas ja millistel tingimustel tuleb maareformi ja EVPde kasutamist jätkata. Kuid prognoosi kohaselt jääks 2003. aasta lõpuks ikkagi veel kasutamata kuni 600 miljonit EVP-krooni. Teisel juhul kasutatakse lõpptähtajaks ära enamik väljaantud EVPdest ning ei teki vajadust anda vara kompenseerimise jätkamiseks ja EVP-jääkide konverteerimiseks välja riigi võlakirju. EVPde turuhind võib mõnevõrra langeda, mis peaks soodustama erastatava maa väljaostmist (ka järelmaksu puhul).
Aasta teises kvartalis langes EVP-de väljaandmise kiirus märgatavalt madalamale tasemele, kui see oli möödunud aasta samal perioodil, kolmandas kvartalis on aga juurdekasv langenud kogu väljaandmisperioodi madalaimale tasemele, teatas rahandusministeerium.
Maavalitsustelt saadud andmed kinnitavad varasemaid hinnanguid, et tagastada jääb veel ligi 330 tuhat hektarit maad.
Maa tagastamise venimise ja maareformi lõppetapi ümberkavandamise tõttu tuleb kaaluda erastamisväärtpaberite kasutamise tähtaja olulist pikendamist.
Rahandusministeerium prognoosib, et 2002. aasta aprilliks emiteeritakse praeguse seisuga võrreldes veel 0,09 miljardit EVP-krooni ning emiteeritud hüvitusväärtpaberite kogusumma ulatub 8,07 miljardi kroonini, kuid vara kompenseerimine selleks ajaks täielikult ei ammendu. Kui EVPde väljaandmine jätkuks, siis ulatuks hüvitusväärtpaberite kogusumma 2002. aasta keskpaigaks 8,1 miljardi kroonini, 2003. aasta lõpuks aga 8,2 miljardi kroonini.
Kui väljaandmine lõpetatakse 1. aprillist 2002. a., siis jääks välja andmata umbes 150 miljonit EVP-krooni, mis tuleks asendada muude vara kompenseerimise vahenditega. Kui vara kompenseerimine EVPdega pikeneks veel aasta võrra - 1. aprillini 2003. a., väheneks väljaandmata jäävate EVPde koguhulk 70 miljoni kroonini, pikendamisel 2003. aasta lõpuni aga väheneks see 50 miljoni kroonini. Seega tähtaja pikendamisel vähemalt aasta võrra ei tekitaks tähtaegselt välja andmata jäävad kompensatsioonid enam riigile ületamatuid rahastamisprobleeme: sellises mahus oleks hilisemaid kompensatsiooninõudeid võimalik rahuldada ka riigi võlakirjade väljaandmise teel või muul viisil.
Erastamisväärtpaberite keskregistri aruande kohaselt oli 10. oktoobriks 2001.a. välja antud erastamisväärtpabereid nimiväärtuses 16,29 miljardit krooni, sealhulgas hüvitusväärtpabereid 7,99 miljardit krooni. Kustutatud oli 14,78 miljardit ja kasutusarvetel oli 1,42 miljardit EVP-krooni. Viimasele summale lisandub veel 0,07 miljardit EVP-krooni, mis on kantud Eesti Väärtpaberite Keskregistris registreeritud väärtpaberiarvetele.
