Rahandusministeerium tahab suuremad hoiu-laenuühistud pankadeks muuta

 (16)
Tallinna Hoiu-Laenuühistu Tartu esinduse avamine
Tallinna Hoiu-Laenuühistu Tartu esinduse avamineFoto: Maksim Mitrofanov / www.maksimum.ee, Tallinna Hoiu-Laenuühistu

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile hoiu-laenuühistu seaduse muudatused, millega ministeeriumi teatel kaasajastatakse ühistutele kohalduvaid nõudeid ja suurendatakse nende tegevuse läbipaistvust.

„Muudatustega soovime hoiu-laenuühistute arengule hoogu juurde anda ja soodustada turul konkurentsi," ütles rahandusminister Martin Helme. „Sellele aitab kaasa regulatsiooni täiustamine, kus olulisel kohal on liikmete õiguste parem kaitse - kõik see suurendab hoiu-laenuühistute usaldusväärsust," lisas ta.

Eestis tegutseb täna kokku 23 ühistut. Viimaste aastatega on märkimisväärselt suurenenud nii hoiu-laenuühistute liikmete arv kui varade maht ning tänase seisuga on ühistutel kokku liikmeid 15 400 isiku ringis ja varade maht kokku on umbes 160 miljonit eurot.

Eelnõu näeb ette, et hoiu-laenuühistu, mille kaasatud hoiuste maht on üle 5 miljoni euro või liikmeid rohkem kui 3000, peab taotlema panga tegevusloa. Sellisel juhul kohaldub krediidiasutuste seaduses sätestatu, sealhulgas ka finantsinspektsiooni järelevalve. Selle tulemusel peaksid suuremad Eestis tegutsevad hoiu-laenuühistud ennast pangaks ümber struktureerima. Muuhulgas võivad nad jätkata ka ühistupanga vormis.

Ülejäänud ehk väiksemad ühistud ei allu jätkuvalt finantsinspektsiooni järelevalvele, kuid nende suhtes tehakse mitmeid muid muudatusi. Suurendatakse nii ühistute sisseastumismaksu ja osamaksu suurust kui ka minimaalset osakapitali nõuet. Samas kaotatakse eelnõuga territoriaalsuse piirang - nimelt kehtiva seaduse järgi peaks ühistu moodustama ühe valla või sellega piirnevate valdade territooriumil, kuid eelnõuga lubatakse hoiu-laenuühistutel kaasata liikmeid üle kogu Eesti. Lisaks piiratakse laenamist hoiu-laenuühistu juhtidega seotud isikutele ning keelatakse laenamine teistele finantseerimisasutusele (nt laenukontoritele) või samasse gruppi kuuluvatele isikutele.

Seotud lood:

Viimaks suurendatakse eelnõuga ka audiitori rolli ühistu tegevuse kontrollimisel ja tõhustatakse sisekontrolli läbiviimist, sealhulgas antakse liikmetele suuremad õigused küsida ühistu tegevuse kohta detailselt ja regulaarselt infot.

Rahandusministeerium ootab hiljemalt 27. oktoobriks kõikide asjasse puutuvate osapoolte tagasisidet, mille põhjal kaalutakse edaspidi eelnõu muutmist või täiendamist.