Eelmise aasta riigieelarves planeeriti 2018. aasta alkoholiaktsiisi laekumiseks 341,2 miljonit eurot. Kuna vahepeal muudeti aktsiisimäärasid, siis vähendati ka aktsiisiprognoos 333 miljoni euro peale. Seda summat korrigeeriti omakorda tänavu aprillis avaldatud kevadprognoosiga 286,5 miljonile eurole ehk 46,5 miljoni euro võrra allapoole.

Nüüd prognoosib rahandusministeerium selle aasta alkoholiaktsiisi laekumiseks 259,1 miljonit eurot, aga see number ei vasta arvatavasti reaalsusele. Nimelt otsustati riigieelarve strateegias ära jätta 2019. aasta aktsiisitõusud, kuid vastav otsus ei ole veel seaduse tasandile jõudnud. Aga ilma seaduseta ei saa rahandusministeerium oma majandusprognoosis sellega arvestada. See tähendab, et järgmise aasta aktsiisitõusu ärajätmise tõttu ei varuta sellel aastal alkoholi ette ja seetõttu jääb riigil saamata veel 24 miljonit eurot aktsiisitulu. Niisiis saab reaalsuses 259,1 miljonist eurost 235 miljonit eurot.

Tuletame meelde, et Eesti Õlletootjate Liit prognoosis augustis käesoleva aasta alkoholiaktsiisi laekumiseks ca 240 miljonit eurot, mis on isegi 5 miljonit eurot positiivsem kui rahandusministeeriumi uus prognoos.

Ministeeriumi prognoosis on eeldatud, et kange alkoholi deklareeritavad kogused vähenevad tänavu 15,7% võrra võrreldes eelmise aastaga ehk 4,3% enam kui kevadprognoosis eeldatud. Arvestades eratarbimise reaalkasvu, keskmise palga kasvu, muutuseid piirikaubanduses ning hinnaelastsust, prognoos ministeerium järgmistel aastatel kange alkoholi deklareeritud koguste vähenemist keskmiselt 3,4% aastas.

Õlle deklareeritava koguse prognoos käesolevaks aastaks on 33,4% väiksem võrreldes eelmise aastaga ehk langus on 6,3% suurem kui kevadprognoosis. Deklareeritavate koguste languse peamiseks põhjuseks on ministeeriumi sõnul piirikaubandus ning oodatust väiksem tarbimine. Järgmiste aastate koguste vähenemine jääb ministeeriumi prognoosi kohaselt keskmiselt 3,2% juurde eeldusel, et õlletarbijate piirikaubandus saavutab stabiilse taseme.

Alkoholi Läti piirikaubanduse hinnang käesolevas prognoosis on 0,8 miljoni liitri võrra suurem kui kevadel ning moodustab Eesti legaalsest ja Läti piirimüügist 24,7%. Läti piirikaubanduse osakaal eestlaste ostudes on käesoleva aasta prognoosi kohaselt 27,1%.