Raha on alati vähe. Kui jagamiseks läheb, on tahtmisi mitu korda rohkem kui võimalusi. Sama lihtne reegel kehtib riigieelarve koostamisel.
õigemini kehtib riikides, mille hulka Eestit paigutada ei saa. Meil tahab valitsus jagada rohkem raha nendele, kes seda piisavalt kõva häälega küsisid. Et raudreegli järgi raha alati puudu jääb, nimetati valjuhäälsed rahatahtjad ümber prioriteetseteks suundadeks.
Näiteks on prioriteetne Andrus öövel ja tema juhitud kaitseministeerium. Kuigi Eesti kellegagi lähiajal sõdida ei plaani.
Valitsuse plaanide järgi saab kaitseministeerium osaliselt oma tahtmise, sest nende kulud suurenevad küll mitte nii palju kui öövel lootis, aga ikkagi kogu eelarve peale kõige rohkem. Planeeritud kaitsekulutused 763 miljonit krooni moodustavad eelarve mahust viis protsenti. Eesti Päevaleht jääb siiralt lootma, et seda raha ei jagata ära soss-seppade vahel. Näidet pole vaja kaugelt otsida. Teadupärast laskis kaitseministeerium üsna hiljuti enda tarvis valmistada miinipilduja, mis miinide pildumiseks ei kõlba.
On ka teistsuguseid prioriteete. Näiteks presidendi kiidetud tiigrihüpe, mille tarvis eraldatakse 25 miljonit krooni. Selle raha eest saab koolidele osta kõige rohkem paar tuhat odavat arvutit. Hüppeks justkui vähevõitu.
Toimetust teeb murelikuks teadmine, et valitsuskoalitsioon soovib kõigile raha juurde anda. Ja seda olukorras, kus esimest korda on tekkinud eelarve puudujäägi oht. Rahandusminister Mart Opmann möönab samuti, et tänavuse eelarve kokkusaamisega on tõsiseid raskusi. "50-100 miljonit võib puudu jääda, aga kui täis tuleb, on suurepärane," ütleb ta. Seis pole sugugi hea.
Puudujäägi peasüüdlane on kütuseaktsiisi alalaekumine. See tekkis omakorda järsu aktsiisi tõstmise tulemusena. Nüüd plaanib valitsus mootorikütuse aktsiisi veelgi tõsta ja loodab, et uuel eelarveaastal auku ei teki. Eesti Päevaleht oleks selle lootuse suhtes umbusklik. Igal juhul ei ole illegaalsetel bensiinimüüjatel põhjust oma poodi kinni panna, sest järgmise aasta mustad tulud tõotavad tulla veelgi suuremad. Kuigi, ega nad ka sel aastal viletsad olnud. Tolliameti hoogsatele kampaaniatele vaatamata.
Teine kahtlane lootus on üksikisiku tulumaksu laekumise 22-protsendine kasv. Kui jutt ümbrikupalkade vähenemisest kõrvale jätta, siis peaks see tähendama sama suurt sissetulekute kasvu. Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetest lähtudes võib väita, et juba praegu on keskmise palga juurdekasv aasta jooksul väiksem, 15-16 protsenti. Aasta pärast võime rääkida veelgi väiksemast numbrist. Teadmisest, et raha praegu laekub, ei piisa.
