Järgmisel aastal kulub pensionide väljamaksmiseks 93,3 miljonit eurot, vajaduspõhisteks lastetoetusteks 5,3 miljonit eurot ja töötutoetusteks 6,1 miljonit eurot enam. Valitsemisalade palgafondid suurenevad 4,4 protsenti, teatas rahandusministeerium.

Riik jätkab majanduse ergutamist investeeringutega, millest pea pool tehakse välistoetuste arvelt. Kuigi valitsussektori investeeringute maht järgmisel aastal väheneb, püsib osakaal SKPst Euroopa Liidu riikidega võrreldes ühe suuremana.

Kallimad objektid on seotud teehoiu, vee-ja jäätmemajanduse ning haiglavõrgu ja hoolekande infrastruktuuriga, kuhu suunatakse vastavalt 195,6 miljonit, 161,9 miljonit ja 46 miljonit eurot.

Ministri sõnul pole kulude katmisel mindud seda teed, et tulusid lihtsalt juurde planeeritud.

„Muudatusteks on ruumi andnud ka valitsemisalade sisesed ümberkorraldamised – seda nii lastetoetuste jagamise kui ka haridusreformi ettevalmistamisel. Lisaraha eelarvesse toob tõhusam töö, mitte unistamine ja nõudmiste esitamine. Eelarvepoliitika peaküsimuseks jääb pikk vaade reaalsetele vajadustele ja võimalustele,” rääkis Ligi.

Valitsussektori eelarve on 2013. aastal tasakaalu lähedal, kuid veel 0,7 protsendiga SKPst puudujäägis. Minister rõhutas, et eelarvetasakaal ei ole abstraktne eesmärk – riikide kogemus tõestab, et see on oluline vahend majanduse stabiliseerimiseks ja kasvu toetamiseks.

“Lisaks annab see kodanikele tunnistust võimetekohasest kulutamisest, mille vajalikkus kipub kiiresti ununema.”

2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu järgi kasvavad kulud 1,1 protsendi võrra 7,7 miljardi euroni ja tulud 2,2 protsenti 7,5 miljardi euroni.