Rahandusminister Martin Helme sõnul on rahapesu tõkestamine vaieldamatult üheks uue valitsuse prioriteediks, mis sai kirja ka koalitsioonilepingusse.

„Eesti ei ole koht rahapesuks ja see valitsus teeb kõik, et meie rahanduskeskkond oleks jätkuvalt aus ja läbipaistev. Mida täpsemalt me teame tänaseid ja tulevasi riske, seda paremini me oskame nendeks valmistuda ja neid ennetada,“ ütles Helme.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riikliku riskihinnangu eesmärgiks on tuvastada ja aru saada tulevastest riskidest ning aidata kaasa nende ennetamisele. Riskihinnangu metoodika koostas Maailmapanga väljatöötatud metoodika põhjal just Eesti olusid ja eripärasid silmas pidades PriceWaterhouse Coopers.

Valitsuskomisjon esitas eelmise aasta lõpus põhjaliku analüüsi ja ettepanekud selle kohta, kuidas rahapesu tõhusamalt tõkestada. Ettepanekud puudutasid nii institutsionaalset kui ka õiguslikku raamistikku ning nendega tegelesid põhjalikumalt edasi kaks eksperttöörühma. Kuna viimasel ajal meediasse jõudnud rahapesujuhtumid kuuluvad minevikku ja praegune olukord on hoopis teistsugune, siis lähtuvad ka ettepanekud eelkõige tänasest vaatest ja tulevikuriskidest.

Ettepanekute kohaselt luuakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks strateegilise seire ja analüüsi keskus, mis hakkab tegutsema rahapesu andmebüroo juures. Samuti kehtestatakse finantssektoris senisest oluliselt kõrgemad trahvimäärad ja karmistatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele kehtivaid regulatsioone.