Rahandusminister: suure raha juures on oht, et paneme selle kohtadesse, kus see tagasi ei tule. Aga teeme ka praegu rumalaid kulutusi

 (138)
Martin Helme.
Martin Helme. Foto: Ilmar Saabas

Suure raha juures on alati oht, et seda pannakse liiga kergekäeliselt kohtadesse, kust see tagasi ei tule. Aga teeme ka praegu selle 10-11 miljardi sees, mis meil eelarves on, lausus rahandusminister Martin Helme Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Rumalate kulutuste näite toomise palvele vastas Helme, et meil on tohutu hulk arusaamatutel põhjustel riigieelarvest raha saavaid MTÜsid, mille vajalikkus on mõistetamatu, kuid millel on poliitiline tugi. „Neid tuleks kõvasti agressiivsemalt välja rookida avalikust sektorist," kinnitas Helme.

Uue aasta 4,5-protsendilisest majanduskasvu prognoosist rääkides märkis Helme, et kui tavaolukorras oleks see väga eha näitaja, siis praeguses olukorras jääb see soovitule alla.

Helme märkis, et järgmistel aastatel rekordkoguses peale tulev euroraha annab lootust, et meie majanduskasv tuleb praegusest prognoosist parem.

Helme tõdes, et läbi eelarve ning rahapoliitika on riigil, poliitikutel võimalik majandust mõjutada. Raha hind on tema sõnul Euroopa keskpanga käes, kust tuleb isegi kohati tasuta raha.

Helme sõnul tahaksid nad kriisis seda raha rohkem pakkuda, kuid meetmed ei ole soovitult käima läinud. „Suurem osa sellest rahast on rakendamata," kinnitas ta, lisades, et majanduskriisi tingimustes kulutab riik rohkem, hoidmaks ettevõtete rahavoogu. Lisaks on võimalik kriisis tavapäraselt asju ka odavamalt ära teha.

Seotud lood:

Avaliku sektori kärpimiseks vale aeg

Helme selgitas ka, miks ta erinevalt erasektorile ei pea praegu vajalikuks avalikku sektorit kärpida.

Rahandusministri kinnitusel ei ole ta ideoloogiliselt kärpimise vastane, kuid praeguses olukorras töötaks see soovitule vastu.

„See süvendab majanduskriisi, suurendab tööpuudust ja teeb august välja ronimise raskemaks. Praegu seda teha ei tohi. Buumiajal, palun väga," lausus Helme, lisades, et majanduse buumi ajal on avalikust sektorist vabanenud töötajatel võimalik kiiresti mujale tööle minna.

„Ma arvan, et suur osa Eesti avalikusest saab aru, et praegusel ajal avaliku sektori kärped teevad olukorda hullemaks," lausus Helme.

Mis on rahandusministri jaoks uues eelarves kõige olulisemad asjad?

„Minu jaoks on lollikindel, et tuleb panna raha infrastruktuuri: maanteed raudteed, ühendused, haiglavõrk. See on koht, kust sa tead ,et raha tuleb majandusesse tagasi," rääkis Helme. Tagasi tuleb tema sõnul ka haridusse pandud raha, eeldusel, et seda on tehtud õigesti.

Samas ei vaja hariduse nagu ka tervishoiu rahastamine Helme sõnul mitte niivõrd raha peale andmist, vaid sinna juurde ka struktuurseid reforme, et paigutatud raha lihtsalt ära ei kaoks.

Lisaks tõi Helme välja suuremad riigi tellimused, mida meie ettevõtluse edendamiseks saaks teha. Näiteks masinaehituses, ehitussektoris.

„Kui tellime piirivalvele või sõjaväele kaks uut laeva, siis see ehitatakse Saaremaal Eesti firma poolt ja see raha mitte ainult ei tule Eesti majandusse, vaid on ka regionaalpoliitiliselt oluline," lausus Helme.

Vastuseks Tallinki vastse finantsdirektori Joonas Joosti küsimusele, miks ei võiks Eesti riik tellida laevafirmadelt strateegilist liinide opereerimist, lausus Helme, et riik on laevandust tänaseks juba väga suures osas toetanud. Ta tõi välja veeteede tasudest loobumise, palgatoetuse meetmed ning Tallinkile antud strateegilise laenu.

Helme tõdes, et lennundusse raha panekuks on põhimõtteline otsus tehtud. „Aga me ei taha, et see läheks mutiauku, et aasta või kahe pärast meile öeldakse, et ei tulnud välja ja andke raha veel peale, sest muidu me paneme uksed kinni.," rääkis Helme.

Ta lisas, et nad ootavad selgust ja lennufirma nägemust juba mitu kuud, mööndes, et selguse saabumise teel on väga palju detaile. „Nii Nordical kui Regional jetil on lepingute rägastik, millest tulenevad erinevad kohustused. Ja me ei ole kindad, kas tahame neid lepingud jätkata, näiteks LOTiga," rääkis Helme.

Helme kinnitusel ei ole praegu seis selline, et peaks hakkama välisühendusi Eestiga riiklikult toetama.

„Niipalju turg veel toimib.," lausus Helme.

Koalitsioonipartnerite eelarveprioriteetidest rääkides märkis Helme, et Keskerakonna jaoks on tähtsad teemad teaduse rahastamine, pensionitõus ja tervishoid. Isamaa jaoks lastetoetused ning kaitsekulutused.

Helme märkis, et kuigi ta on toetab mõletamat teemat, siis kaitsekulutused, mis on fikseeritud 2% tasemel SKPst, peaksid praeguses olukorras, mil sisemajanduse kogutoodang väheneb samuti vähenema. Kas see ka niimoodi läheb, on Helme sõnul arutelude koht ja vaidlusküsimus. Tema isiklikult toetab kaitsekulude vähenemist. „See ei ole ühesuunaline tee. Keegi ei vaidlustanud, et SKP tõustes sai riigikaitse raha juurde, ilma et nad oleksid isegi pidanud küsima," lausus ta.

Erameedia katuseorganisatsiooni Meediaettevõtete Liidu ERRi rahastamise osas Euroopa Kosmijonile kaebuse esitamist puudutavale küsimusele vastuseks lausus Helme, et ERRi portaali rahastamise küsimus on antud teemas liiga kitsas ning küsimus on tegelikult selles, kas riik peab pidama lennufirmat, kas riik peab pidama laevafirmat ja meediafirmat. „Minul on pikki aastaid olnud veendumus, et vähemalt sellise tohutu raha eest, millega meie ERRi toetame, ei ole see põhjendatud. ERR saab riigieelarvest suurusjärgus 40 miljonit eurot. Kui mõtleme erakanalite peale, siis nad kahepeale kokku teenivad umbes poole vähem raha reklaamimüügiga. Raadiod ja lehed on veel suurusjärgu võrra väiksemad," rääkis Helme. „Sellel turul on see väga suur mürakas doteeritud asutust. Ma saan väga hästi aru, miks erameedia leiab, et see ei ole aus turg," lausus Helme.

Helme kinnitas, et ei ole kunagi Louis Freeh palkamise osas kellelegi valetanud. „Olen jätkuvalt seda meelt, et tegemist on laimukampaaniaga inimeste poolt meie tegevuse osas," lausus Helme., lisades, et see tegevus laiemalt on rahapesu ja kitsamalt oma huvide kaitsmine Ameerikas käimasolevates menetlustes. Viimases on Helme sõnul soov, et kui lõpuks tehakse mingid trahvid, siis saaks Eesti sealt oma osa. „Mitte kuskil, mitte üheski teises riigis ei ole keegi esinenud süüdistustega, et Freeh oleks venelaste käsilane," lausus Helme.

Rahandusministri sõnul on miinimumeesmärk saada kordades suurem trahviraha, kui riik lepingu eest maksab. Maksimumeesmärk on see, et lisaks trahvirahale peaks meile tulema ka uut infot, mis aitab meil asju uues kvaliteedis menetleda.