Rahandusminister: täna ei oska keegi reaalselt hinnata aktsiisitõusude laiemat mõju
Valitsuse pressikonverentsil kinnitas peaminister Jüri Ratas, et valitsus ei toetanud opositsiooni ehk Reformierakonna tehtud ettepanekut alkoholiaktsiisi tõstmata jätmisest. Ratase sõnul pole rahandusministeeriumi ametnikud andnud ühtegi signaali, et aktsiisitõusu peaks ära jätma. Segadust lisas aga taaskord rahandusminister Tõniste, kelle sõnul on alkoholiaktsiisiga lagi kätte jõudnud ja samas vaimus edasi minna pole mõistlik.
Rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) argumentatsiooni lisandus pressikonverentsil uus retoorika, mis süüdistas piirikaubanduse tekkes ei kedagi muud kui Reformierakonda (kellega IRL varasemalt koos valitsuses oli ning IRL-ile kuulus ka rahandusministri portfell). "Tõsi, rahandusministeerium aktsiisides tagasiminemist ei toeta. Laiemalt aktsiiside teemal rääkides on jätkuvalt murekoht varasemad aktsiisitõusud, mis said alguse Reformierakonna juhtimisel kui tõsteti aktsiisiredelit mitmekordselt. Sealt algas ka piirikaubandus. Vahepealsed aktsiisitõusud ei ole saavutanud oodatud eesmärki ja see on teema, millele tuleb tõsiselt otsa vaadata."
"Prognoose muudeti kevadel 24 miljoni euro võrra allapoole, suveprognoosis 15 miljonit allapoole. Tunnustan siin rahandusministeeriumi analüütikuid, kes on kõige täpsemaid prognoose teinud. Täna ei oska keegi reaalselt hinnata aktsiisitõusude reaalset mõju. Mõistlik ei ole minna edasi samas vaimus, lagi on siin kätte jõudnud," andis Tõniste vastukäivaid kommentaare.
Reformierakonna fraktsioon algatanud eelnõu, millega soovitakse kehtetuks tunnistada 2016. aasta lõpus kehtestatud lahja alkoholi aktsiisimäärad ja taastada 2015. aasta kehtestatud määrad kuni aastani 2020. Seletuskirja kohaselt olulisi otseseid kulusid eelnõuga ei kaasne, tõusu muutmine vähendab riigieelarve riske käibe vähenemisest.
Rahandusministeerium tegi valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada. "Täiendava aktsiisitõusuga 2016. aastal vähendati kange ja lahja alkoholi aktsiisimäärade erinevusi. Tervise seisukohast ei ole õigustatud eelistada maksustamisega ühte alkohoolset jooki teisele. 2016. aasta andmetel moodustab alkoholi tarbimise struktuuris suurima osatähtsuse õlle tarbimine (42,4%), kange alkoholi osatähtsus on 36,4% ning vein ja muud tooted moodustavad 21,2%. Lahjasid alkohoolseid jooke seostatakse enam noorte alkoholitarbimisega ja uute tarbijagruppide tekkimisega," seisab selgituses.
Lisaks märgib ministeerium, et eelnõu seletuskirjas ei ole käsitletud muudatustega kaasnevat maksutulu vähenemist ega pakutud katteallikat.
