Rahapesu toimub riigieelarvega samas mahus

Valitsuse moodustatud komisjoni hinnangul sarnaneb Eesti sõlmitavate rahapesu kahtlusega tehingute maht riigieelarve mahuga.

Rahapesu andmebüroole saabunud kahtlaste tehingute teatised hõlmasid eelmisel aastal ligikaudu 65 miljardi krooni suurust summat, teatas rahandusministeerium. Komisjoni liikmed tõdesid, et rahapesu tõkestamine peab jätkuvalt olema riiklikuks prioriteediks ja rahapesu probleemistikuga tuleb kurssi viia ka ettevõtjad.

“Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komisjon alustas tööd alles eelmisel kuul. Esmalt püüame saada ülevaate probleemidest, mis seoses nende kuriteoliikidega uurimisasutustele muret teevad,” rääkis rahandusminister Aivar Sõerd.

“Üheks tõsiseks küsimuseks on kindlasti eile arutlusel olnud teema, et rahapesuga seotud menetlusi algatatakse küll palju, ent kriminaalasjad ei jõua sageli kohtusse,” lisas Sõerd. “Probleem seisneb selles, et tihtipeale on rahapesu-asjades kuriteo ja sellest pärineva raha seost väga keeruline tõestada, ehkki on ilmselge, et tegemist on kriminaalsel teel teenitud tuludega. Asume koostöös prokuratuuri ja justiitsministeeriumiga olukorda analüüsima, et rohkem rahapesuga seotud kriminaalasju jõuaks kohtuliku lahendini.”

Eelmisel teisipäeval kogunes esimest korda komisjoni juurde asutatud rahapesu tõkestamise nõukoda, mis kavatseb ettevõtjate teadlikkust kasvatada. Nõukoja liikmeteks on asutuste esindajad, kellele kohaldub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. Nõukoda juhib Katrin Talihärm.

Valitsuse korraldusel moodustatud komisjoni kuuluvad inimesed finantsinspektsioonist, maksu- ja tolliametist, Eesti Pangast, riigiprokuratuurist, välis-, justiits-, rahandus- ja siseministeeriumist, samuti politsei- ja kaitsepolitseiametist ning keskkriminaalpolitseist. Komisjoni juhib rahandusminister Aivar Sõerd.