Rahapesuskandaal kahjustas, kuid veel ei hävitanud Eestit

 (17)
Kuidas kasvatada usaldust Eesti panganduse vastu?
Kaubandus-Tööstuskoja tegevjuhi Mait Paltsi sõnul kaotas Eesti rahapesuskandaaliga maine riigina, kus äriasju on lihtne ajada.Foto: Priit Simson

Eesti pole pärast rahapesu skandaaali enam maa, mida välisettevõtjad lihtsa asjaajamise pärast kiidavad, sest näiteks pangakontode avamine on neile tehtud varasemast raskemaks.

Eesti ettevõtjad tunnevad samuti rahapesuskandaaliga kaasnenud usalduse kaotust omal nahal, sest välismaal vaadatakse nende tehingutele läbim kahtluste prisma.

Eesti Pank korraldas teisipäeval rahapesu teemalise debati, mille sõnumi võiks kokku võtta nii: vaatamata sellele, et Eesti sai rahapesuskandaaliga märkimisväärse mainekahju, pole asjad veel lootusetult halvad.

Eesti Panga järgmine president Madis Müller toonitas sissejuhatavas sõnavõtus, et Eesti panku tabanud rahapesu lugude puhul pole tegemist kohtus tõestatud juhtumitega vaid seni veel kõigest kahtlustustega.

Singapuris tegutseva kuid Eesti pankades asuvaid kontosid kasutava rahastusplatvormi Funderbeam asutaja Kaidi Ruusalepp aga kirjeldas, et välismaa klientide ja pankade suhtluses käsitletakse Eestit ühemõtteliselt rahapessu riskiga maana.
Oma enda varasemate rahapesuskandaalidega hellaks muudetud Singapuris pole Eesti maine enam ammugi nii hea kui varem, sest Ruusalepa sõnul peab nüüd sageli rääkima, et siin on asjad tegelikult korras. Eesti pangakontode kasutamine tehinguteks vajab aga täiendavat selgitamist nii klientide kui ka pankade ees.

Seotud lood:

Samas on eestlased Ruusalepa sõnul harjunud muust maailmast palju mugavama asjaajamisega ning seetõttu nähakse igat tagasilööki palju hullemana kui see tegelikult on.

Kuivõrd aga Eesti suhtes ollakse välisriikides muutunud palju ettevaatlikumaks, tuleb kõigil osapooltel nüüd maine parandamiseks seljad kokku panna, lisas Ruusalepp.

Välisministeeriumi Euroopa asjade asekntsleri Mati Maasika sõnul ei ole praeguse seisuga Eesti mainel ennekõike nn Põhja-Balti piirkonna riikide seas mainega midagi hullu lahti. Meid kaitseb halvima suhtumise eest ennekõike asjaolu, et rahapesus kahtlustatavad pangad kuuluvad Põhjamaadele endile.

Kuivõrd Eesti on väike ja vaene maa, mille kajastamisel välismeedias kasutatakse lihtustatud šabloone, tuleb oma maine nimel kõvasti vaeva näha. Õnneks on Digital Estonia kaubamärk praegu üpris tugev.

Eesti mainet aitab hoida ennekõike asjaolu, et me lööme aktiivselt kaasa Euroopa Liidu rahapesuvastastes organisatsioonides ja toetame kontrolli karmistamiseks ette võetavaid samme.

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler kinnitas, et rahapesuskandaalid ei vii siinseid panku pankrotti ja klientide ülekanded toimivad laitmatult. Samuti võib väga väikeseks pidada riski, et rahapesuskandaalist haavatud Rootsi pangad Eestist lahkuvad.

Halvim mõju seisneb selles, et riskantses keskkonnas tegutsevate pankade kulud suurenevad.

Järelvalveorgani juht toonitas, et tema ametkonna peamiseks huvi objektiks on just pankade toimimise kindluse kontroll, mitte aga kuritegevuse vastu võitlemine. Seetõttu ei eristu Eesti maine finantsjärelvalve seisukohast rahvusvahelisest foonist kuigivõrd.

Suure muudatusena nimetas Kessler nihet finantsasutuste juhtide suhtumises: kui varem ei peetud rahapesu riski oluliseks, siis nüüd peetakse. Nüüd küsib pank rohkem dokumente ja liigiutab ennast aeglasemalt.

Samas on järsk muutus kaasa toonud klientide suhtes tarbetut bürokraatiat, sest riske hinnatakse robotlikult. Kessleri sõnul pole põhjust tavalist pensionäri käsitleda samamaoodi nagu välismaa ärimeest, kuid pankade nn kliendi tundmise programmid just seda praegu teevad.

Kaubandus-Tööstuskoja tegevjuht Mait Palts rääkis, et välismaa ärimeeste seas on tekkinud Eestist kuvand, et siin pole välisinvestoril asju lihtne ajada. Tehnoloogiliselt arenenud riigi maine seni veel kompenseerib seda nukrat varju.

Eestlastel pole Paltsi kinnitusel praegu siiski põhjust jooksujalu oma mainet parandama tõtata, sest võime olla kindlad, et igapäevased asjaajamised toimivad ootuspäraselt.

Rahapesuskandaali keskmesse sattunud Swedbanki Juht Robert Kitt tõdes, et vähenenud on mitteresidentide hoiused ning välismaksed.

Loe veel

Eesti kliendid on tema hinnangul käitunud ratsionaalselt ning panka pole tabanud lahkumise laine. Pigem on kliente isegi juurde tulnud.

Sellegi poolest on mõned privaatpanganduse kliendid oma vahendeid teistesse pankadesse viinud ning mõni ettevõte on avanud konto konkureerivas pangas.