Rahandusminister Martin Helme saatis teisipäeval selleks vajalikud seadusemuudatuste ettepanekud riigikogu rahanduskomisjonile, et neid saaks menetleda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduseelnõu (130 SE) arutamisel. Uus asutus rahandusministeeriumi haldusalas loodaks plaani kohaselt järgmise aasta 1. jaanuaril.

„Valitsuse jaoks on rahapesu tõkestamine ja ennetamine väga oluline prioriteet. See, et Eestit viimaste aastate suurtes rahapesujuhtumites ära kasutati, oli meile valus õppetund. Peame tõsiselt pingutama selle nimel, et midagi taolist enam ei korduks. Oleme juba suurendanud rahapesu tõkestamisega tegelevate asutuste rahastust ja täiendanud seadusi. Muu hulgas karmistame karistusi. Tõhusamaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks pean vajalikuks ka muudatusi valdkonna institutsionaalses ülesehituses, meil on vaja suuremat fokuseeritust,“ selgitas rahandusminister Martin Helme muudatuse vajalikkust.

Rahapesu andmebüroo toomisel rahandusministeeriumi haldusalasse ongi peamiseks eesmärgiks koondada valdkonna poliitika kujundamine ja praktiline rakendamine ühte kohta. „Riigile on oluline, et rahapesu andmebüroo oleks tugev partner Eesti finantssektorile. Iseseisva asutusena rahandusministeeriumi haldusalas, tihedas koosöös maksu- ja tolliameti ning finantsinspektsiooniga, on rahapesu tõkestamine ja ennetamine tulevikus kindlasti tõhusam. Ühtlasi saame nii koondada selle väga keerulise finantskuriteo analüüsiks vajalikku oskusteavet rahanduse valdkonnas,“ sõnas rahandusminister Martin Helme.

Juba praegu on rahapesu andmebürool hulk ülesandeid, mis sobivad paremini rahandusministeeriumi valitsemisalasse, nagu näiteks järelevalve rahapesu tõkestamisega seotud kohustatud isikute tegevuse üle, rahapesu tõkestamist puudutavates valdkondades tegevuslubade taotluste menetlemine ja ettevõtete majandustegevuse või tegevusloa peatamine.

„Valitsus otsustas eelmisel aastal oluliselt suurendada rahapesu andmebüroo rahastust ja meeskonda. Büroos on alustatud strateegilise analüüsi funktsiooni loomisega. Strateegiliseks analüüsiks vajalike andmete töötlemise oskusteave on samuti rahandusministeeriumi valitsemisalas olemas ja suurem sünergia asutuste vahel on seetõttu eelis,“ ütles Martin Helme.

Rahapesuvastase võitluse põhirõhk liigub järjest rohkem ennetustegevusele ja seetõttu on rahapesu andmebürool vaja teha senisest tihedamat koostööd turuosalistega ja olla neile vajadusel ka partneriks. Euroopa Liidu arengutest tulenevalt saab rahapesu andmebüroo lähitulevikus juurde uusi ülesandeid, samuti muutub järjest olulisemaks lisaks tavapärasele pangandusele ka finantstehnoloogia (fintech) ja virtuaalvääringute valdkonna arengute jälgimine ja analüüs. Eesti riik peab üleilmse finantssektori arengutega kaasas käima ja see muudatus on kindlasti oluline tulevikku vaatav samm. Rahapesu andmebüroo toomisel rahandusministeeriumi haldusalasse tuleb samas silmas pidada, et muutusega säiliks andmebürool hea infovahetus ja koostöö keskkriminaalpolitseiga.

„Rahapesu andmebüroo ülesanded ja roll Eesti ühiskonnas lähiaastatel suurenevad ning seetõttu julgustame kõiki büroo töötajaid selle olulise muudatusega kaasa tulema, et seda ootust pühendumusega täita. Soovime, et uue asutuse käivitamine toimuks võimalikult sujuvalt ning seniste töötajate õigustatud ootustega arvestataks. Rahandusministeeriumi alla toomine lihtsustaks eeldatavalt ka rahapesu andmebüroo edasiseks arenguks vajalike finantssektori spetsialistide värbamist. Konkureerib ju rahapesu andmebüroo töötajate pärast üha rohkem finantssektoriga,“ ütles rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali.

Eraldi tähelepanu pööratakse kavandatava sammu rahvusvahelisele tutvustamisele, sest tagada tuleb rahapesu andmebüroo koostöövõrgustike säilimine ja liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides kogu üleminekuperioodi ja edaspidi. Pärast seda, kui riigikogu on muudatused vastu võtnud, on kavas luua üleminekuprotsessi sujuvaks koordineerimiseks rahandusministeeriumi eestvedamisel juhtrühm.

Vaja on ka rahapesu alase andmevahetuse reegleid
Kindlasti aitab rahapesu tõkestamise järelevalve koondamine ühe ministeeriumi valitsemisalasse tõhustada nii järelevalvet ning võimaldab probleemidega süsteemset tegelemist, ütles Accelerate Estonia programmi KYC (Know Your Customer ehk tunne oma klienti) teenuse projekti eestvedaja Rainer Osanik.


"Samas on tõhusa järelevalve eelduseks, et hoolsuskohustust täitvatel ettevõtetel ja isikutel oleks piisav kompetents ja võimalus koguda ning töödelda vajalikke andmeid," märkis ta. "Seetõttu vajavad lisaks institutsionaalsetele muudatustele reformimist ka rahapesuga seotud andmevahetuse reeglid, mis võimaldaksid hoolsuskohustuse täitmiseks avalikes riiklikke andmebaasides olevatele andmetele ligipääsu, nende andmete masinloetavat edastamist, mis omakorda aga võimaldaks edaspidi keskenduda andmete kvalitatiivsele analüüsile senise paljus kvantitatiivse kogumise asemel.“