Nimelt tahab Euroopa Keskpank saada inflatsiooni kahe protsendi lähedale. Eestis oodatakse küll inflatsiooni aeglustumist, kuid palgatõus ja ahnus ajavad hinnataset üles.

Inimestele ja ettevõtele tähendab see, et euribor jääb tõenäoliselt pikemaks ajaks kui varem arvatud negatiivseks. Börsikauba kolme kuu euribori praegused tehingud näitavad turu vaadet, et intressitase jääb negatiivseks vähemalt 2025. aasta märtsini.

See ei pruugi tähendada, et Eestis laenude intressitasemed jäävad nii madalaks kui need praegu on, kuna panganduses on konkurents kahanenud ja vastupidiselt euroala laiemale suundumisele on pangad kergitanud laenumarginaale, mistõttu laenud on Eestis läinud veidi kallimaks.

Et keskpank lubab pankadel erinevalt varasest osa raha tasuta enda juures parkida, peaks kahandama pankadele survet kehtestada tavahoiustajatele negatiivsed hoiuseintressid.

Võlakirjade või muude varade kokkuostuprogramm võib tõsta väärtpaberite, ka aktsiate hindu. Seda eeldusel, et ei toimu mingeid suuri vapustusi nagu EL-USA kaubandussõja hoogustumine või kokkuleppeta brexit. Iseäranis tundlikud majanduskeskkonna muutustele on pangaaktsiad.

Kui euroala majandusel meetmete tõttu või uskumatuna näiva valitsuste (Saksamaa) kulutuste tõstmisel nii halvasti kui kardetud ei lähe, võiksid aktsiad hoogu üles võtta. Kui aga hakkavad tulema uudised koondamistest Euroopas, siis on kuri karjas ja ka aktsiad ei pruugi investorile tõusurõõmu pakkuda. Lisaks on raske mööda vaadata nii võlakirjaturu kui ka aktsiaturu mullistumisemärkidest.

Pole teada, kas laenuraha muutub keskpanga tegevusel kättesaadavamaks kõikjal euroalal. Eestis on laenuraha jätkuvalt hästi kättesaadav, kuid see pole kõikjal euroalal sedasi. Maades, kus pangad on nõrgad, ei aita ka keskpanga tegevus kaasa majanduse elavdamisele, pigem võib see lükata probleemide lahendamist edasi.