Rahnel: pensioni kolmanda sambaga liitumine võiks olla automaatne
"Näiteks on selline süsteem kasutusel Prantsusmaal ja Iirimaal," märkis Rahnel BNS-ile. "Inimeste väikene osalus endale pensioni kogumisel on olnud kogu maailmas mõttekoht ning see väärib arutelu ka Eestis."
Rahneli sõnul selgus varahaldusettevõtte Vanguard tehtud uuringust USA pensioniplaanide kohta, et automaatse pensioniplaaniga liitmine tõstab märgatavalt pensioniplaanides osalemist.
"Kui vabatahtliku liitumisega pensioniplaanidega ühines uutest töötajatest 45 protsenti, siis automaatse liitumisega otsustas loobuda vaid 14 protsenti," ütles Rahnel. "86 protsenti alustas pensioniplaaniga kogumist. Eriti suur hüpe osalemises oli väiksemat sissetulekut teenivate inimeste hulgas."
Sarnaseid uuringuid on Rahneli sõnul tehtud ka teistes riikides ja paljudes ettevõtetes. "Valdavalt on tulemuseks olnud inimeste kõrgem osalemine," ütles Rahnel.
Eestis eelneb praegu vabatahtliku pensionisambaga liitumisele inimese otsus ning sooviavaldus. "Sellise süsteemi üheks miinuseks on see, et paljud inimesed ei vaevugi uurima lahenduse olemust," ütles Rahnel. Kuna inimestel ei ole vabatahtliku pensionisamba kohta piisavalt infot, siis jäetakse Rahneli sõnul tihti süsteemiga liitumata.
"Automaatne liitumine suunaks inimesi pakutud lahendust uurima ning võtma vastu otsust, kas vaikimisi paika pandud säästumäär on jõukohane," selgitas Rahnel. "Kui lahendus pole sobiv, siis saab inimene vabatahtlikust pensionisambast välja astuda või muuta säästmise tempot või summat."
Samas on Rahneli sõnul automaatse liitmise puhul äärmiselt oluline, kuidas määratakse pensionikogujale kolmanda samba investeerimisfond. Rahneli hinnangul ei oleks optimaalne kasutada sama süsteemi kui praegu teise ehk kohustusliku pensionisamba puhul, kus ise fondi mitte valinud inimesele loositakse väga madala riskiga fond.
Mõnes maailma riigis kasutatakse Rahneli sõnul automaatse fondivahetuse skeeme. "Automaatset fondivahetust tasuks kaaluda riskitaseme reguleerimiseks pensionieani jäänud ajale sobivaks," selgitas Rahnel.
Eesti teise ja kolmanda samba fondide puhul on kasutusel erineva aktsiaosakaalu ning seega ka riskitasemega fondid. "Valdavalt soovitatakse kogumisperioodi alguses, mil pensionieani on jäänud veel pikalt aega, investeerida pigem riskantsematesse fondidesse, mille tootlus on üle pika perioodi tõenäoliselt kõrgem," ütles Rahnel.
Pensioniea lähenedes soovitatakse liikuda järjest väiksema riskiga fondidesse. Kui vahetult enne pensioniea saabumist investeerida liiga kõrge aktsiaosakaaluga fondi, oleks tulevane pension liiga suures sõltuvuses aktsiaturgude lühiajalistest tsüklitest, selgitas Rahnel.
"Eesti süsteem näeb ette, et inimene ise vahetab õigel ajal kõrgema riskiga fondi madalama riskiga fondi vastu. Kahtlemata on siin oluline roll inimeste teavitamisel ka pensionifondide valitsejatel," ütles Rahnel.
Siiski jääb Rahneli sõnul risk, et osa inimesi ei vaheta hoolimata teavitusest õigeaegselt fonde. "Nende pensionivara väärtus ning seega ka tulevase pensioni suurus jääb ebamõistlikult suurel määral sõltuvaks kapitaliturgude kõikumistest," ütles Rahnel. "Mujal maailmas on seda riski maandatud kasutades nn elutsüklifonde – selliste fondide puhul toimub riskitaseme muutus inimese elu jooksul eelnevalt kindlaksmääratud mehhanismi alusel."
Alternatiivne võimalus oleks Rahneli sõnul paika panna teetähised: teatud ikka jõudes toimuks liikumine suunal kõrgema riskiga fondist madalamasse automaatselt. "Välja arvatud juhul, kui inimene on avaldanud ise soovi jääda investeerima kõrgema riskiga tootesse," selgitas Rahnel.
"Tuleb küll öelda, et õigeaegse fondivahetuse probleem ei vaja lahendust täna ja kohe, ent kuna teise samba väljamaksete faas on juba alanud, siis hakkab küsimus muutuma siiski järjest aktuaalsemaks," ütles Rahnel
Pertti Rahneli, Swedbank Investeerimisfondid AS-i pensionifondide fondijuhi Katrin Rahe ja Kaarel Roosa artikli Eesti pensionisüsteemi esimesest aastakümnest avaldab oma tänavuses detsembrinumbris USA teadusajakiri Journal of Investment Consulting.
Artikkel käsitleb muu hulgas Eesti pensionisüsteemi ajalugu ja arengut, tulevase pensioni hinnangulist suurust võrreldes eelneva palgaga ehk asendusmäära üleilmses kontekstis, inimeste omaosalust pensioni kogumisel ja Eesti pensionifondide investeeringute hajutatuse muutusi võrreldes kriisieelse ajaga.
