Rahvaliidu ministrid kahtlevad geenivaramus

Rahvaliitu kuuluvad ministrid väljendasid neljapäeval valitsuse istungil kõhklusi ja umbusku geenivaramu senise tegevuse ja tuleviku suhtes, enamjaolt tuleneb rahvaliitlaste vastuseis teadusprojekti segastest rahaasjadest ja teadmatusest.

Kuigi ainsana oli geenivaramule algse nelja miljoni krooni eraldamise vastu põllumajandusminister Tiit Tammsaar, võttis istungil varamu vastu sõna ka keskkonnaminister Villu Reiljan, kirjutas Eesti Päevaleht.

Tammsaare sõnul tulenes vastuseis teadmatusest, kui läbipaistvalt kasutatakse ettevõttes riigi ja välisinvestorite raha.

“Küsisin esmalt, kuidas on kulutatud paar aastat tagasi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt kergekäeliselt antud 17 miljonit krooni. Küll püüdsid sellele küsimusele vastata rahandusminister ja haridusminister, aga vastust ma ei saanud,” ütles Tammsaar. “Mulle meenutab kogu ettevõtmine Tiigrihüpet, mis osutus nurka kakavaks kassipojaks.”

Siiski on otseselt avaldanud toetust geenivaramu tegevuse jätkamiseks viis valitsuskabinetti kuuluvat ministrit. Enamikus on tegemist Res Publica ministritega, kuid teiste hulgas näeb ettevõtmises tulevikku ka reformierakondlasest majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen.

“See projekt on kahtlemata Eesti visiitkaardiks ning kui riigil on valida projekti jätkamise või lõpetamise vahel, siis mina arvan, et rumalus oleks lihtsalt rahapuudusele viidates geenivaramu uks kinni panna,” arvas Atonen.

Varamu riigipoolset rahastamist peab vajalikuks ka haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, kes eile julges kinnitada, et ettevõte on kasutanud seniseid investeeringuid otstarbekalt ning sihikindlalt. “Mul vähemasti pole andmeid, mis lubaksid vastupidist väita.”

Geenivaramu tulevikust rääkides arvasid peaaegu kõik Eesti Päevalehega suhelnud ministrid, et ainult riigi eelarvest ei saa selle vajadusi katta. Isegi poole eelarvevajadusest ehk 20 miljoni krooni eraldamine riigieelarvest poleks ministrite sõnul otstarbekas.

Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ei julgenud reedel ennustada, kas sellel aastal on geenivaramu päästmiseks siiski võimalik veel 16 miljonit leida. Rahaeraldamise eel soovivad nii Tammsaar kui ka Reiljan senisest enam informatsiooni ettevõtte tegevuse kohta. Kas ka tegelikult vajab varamu riigilt veel sel aastal 16 miljonit krooni, selgub ministeeriumide ja varamu moodustatud komisjonist.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul ei vaadata üle geenivaramu eesmärke, küll aga võidakse vaadata üle kulutused ühe geeniproovi võtmiseks. Praeguseks on võetud ligi 10.000 geeniproovi, ühe proovi maksumus on umbes 6000 krooni.

Probleemid varamu rahastamisega ilmnesid möödunud aasta lõpus, mil välisinvestoreid koondav ettevõte EGeen teatas, et pole huvitatud ettevõtmise edaspidisest investeerimisest. Geenivaramu pöördus abipalvega riigi poole, mis eraldas neljapäeval neli miljonit krooni. Seni on rahastajad investeerinud geenivaramusse 55 miljonit krooni.

Rahalistesse raskustesse sattunud geenivaramu tegevjuht Krista Kruuv loodab, et juba tulevast nädalast on taas võimalik perearstidel jätkata geeniproovide kogumist.

“Arstid on valmis kohe-kohe jätkama proovide võtmist. Valitsus on esimese sammu selle nimel ka teinud, aga sellest rahast ei jätku väga pikaks ajaks,” lisas Kruuv. Ühe proovi võtmise eest tuleb perearstile maksta 500 krooni.

Kui kaua perearstid valitsuse eraldatud nelja miljoni krooni eest proove võtta saavad, ei osanud Kruuv oletada. Kuid eeldatavasti saab varamu rahastada proovivõttu kuni ministeeriumidevahelise töörühma ettepanekute valmimiseni veebruaris.

Geenivaramuga seotud välisinvestorite taandumine ja rahaline kaos on Kruuvi hinnangul tekkinud sellest, et investorid taipasid, et geenitehnoloogias pole lähiaastail võimalik teenida kiiresti suurt kasumit.