Rahvusvahelise ettevõtluse professor: selliseks kriisiks, kus valitsus keelab tarbimise, ei saa ettevõtjad valmis olla
Maailma raputanud koroonaviirus on pööranud senise elu pea peale, kirjutab Universitas Tartuensis. Rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane usub, et tulevased põlvkonnad vaatavad praegusele kriisile tagasi kui ajale, mis kujundas ümber meie töötamise viisi.
„Praeguses kriisis ega selle põhjuses ei ole süüdi need, kes majanduses tegutsevad,“ ütleb Varblane. „Tekkinud ei ole mitte majanduskriis, vaid tervisekriis, mille lahendamine nõuab samme, mis põhjustavad majanduskriisi. Piltlikult võib öelda nii: selleks, et inimesed jääksid ellu ja valitsus saaks lahendada meditsiiniprobleeme, tekitas ta ise majanduskriisi.“
"Selliseks kriisiks, kus valitsus keelab tarbimise, ei saa ettevõtjad valmis olla. Neil peaks olema mingisugune puhver- või varuraha, näiteks eelmise perioodi jaotamata kasum, et nad suudaksid end mingite jamade tekkimisel mõnda aega üleval hoida," toob Varblane välja.
"Palju ettevõtteid on praegu ka võimelised seda tegema, sest Eestis ei olnud seis enne kriisi sugugi halb. Aga kui käive kukub saja pealt nulli, siis ole sa kui tahes tugev, ikka satud raskustesse, kui tulu juurde ei teki. Näiteks lennufirmadel saab raha otsa – kulud on peal, inimesed on palgal, lennukid on liisitud, aga tulu on null," lisab ta.
Varblane ei soovi ennustada, missugune maailm pärast kriisi on. Küll aga on tema sõnutsi kergem ennustada e-kaubanduse tulevikku, kuna see on varasemate teiste haiguspuhangute tõttu sarnases olukorras olnud. Professor märkis, et e-kaubandus pole enam suurte ettevõtete privileeg. "Iga väike ettevõte, kes tahab ellu jääda, peab e-kaubandusega tegelema. See on elu ja surma küsimus," sõnas ta.
Lisaks ootab Varblase hinnangul raskus ärikinnisvara ja büroopindade omanikke. "Ma arvan, et suurem osa ettevõtetest mõtleb praegu väga tõsiselt, kui palju nad tegelikult büroopinda vajavad, sest kogu suhtumine kaugtöösse on muutunud. Siiani peeti kaugtööd millekski, mida võib ju natuke lubada, aga ega nad seal kodus korralikult tööd ei tee... Nüüd on selgunud, et kui häda käes ja inimesed peavad kodus töötama, saab töö ikkagi tehtud ja ettevõte toimib," selgitas ta.
Varblane lisas, et kriisist võib sündida Eestile ka midagi head. Varblane selgitas, et osa elektroonikatööstuse, masinaehituse ja meditsiinitehnoloogia tootmisest võib liikuda Euroopasse, kuna on selgunud, et nendes valdkondades on peaks ka Euroopas tootmise võimekus olemas olema.
