Rahvusvahelise kogemusega eesti ärimees: Eesti vajab kõva käega juhti
•• Kasahstani president Nursultan Nazarbajev kuulutas aasta alguses kriisiga võitlemiseks välja jõulise protektsionismipoliitika. Kas sellest on kasu?
Maailmas ei ole kusagil tõelist vabaturumajandust, sest vabu turge ei ole. Kõik suured väliskaubandustehingud tehakse riikidevahelise poliitika ja vastuostude põhjal. Tegeliku hinnangu saab protektsionismipoliitikale anda 10–15 aasta pärast.
•• Eesti valitsus rõhutab avatuse ja liberaalse süsteemi tähtsust. Kas see on ekslik?
Eesti võib mängida vabaturumajandust propageeriva Ameerika sõpra, kuid see ei muuda meie võimalusi suletud turgudel. Ümberringi turud töötavad nii, nagu ütlesin. Nazarbajev lihtsalt räägib asjadest nii, nagu nad on.
•• Mida oleks Eestil Kasahstanilt õppida või lausa üle võtta?
Peaksime õppima juhtide otsustuskindlust. Peaksime liiga suure demokraatiaarmastuse alla suruma ja leidma inimese, kes võtaks julged otsused enda peale – siis me elaksime kaks korda paremini. Lisaks riiklik koolituspoliitika, mis annab noortele teatud tingimustel võimaluse omandada tasuta haridus maailma parimates koolides, samuti riigile kuuluvate äriühingute juhtimise printsiibid.
•• Milliseid võimalusi annab Eestile eurole üleminek?
Räägime eurole üleminekust ja kehtivast maksusüsteemist kui mingist imeasjast. Inglismaal tähendab tuludeklaratsiooni täitmine oi-oi-oi kui suurt vaeva. Aga seal on tervete klaasmajade kaupa maksukonsultante, kes aitavad maksusid optimeerida.
Raha võetakse ettevõtetest välja sõltumata maksupoliitikast. Tallinna Vee ja Eesti Raudtee – kui see oli veel erastatud – omanikud võtsid raha ettevõttest välja lisaks dividendidele ka juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste kaudu. See raha läheb lõpuks sinna, kus tal on parem olla – näiteks täna Brasiilia võlakirjadesse, mis pakuvad 11,5 protsendi suurust tootlust. Eesti riik on unustanud, et äri vajab eelkõige infrastruktuuri – kiireid lennuühendusi teiste riikidega, teid, sideühendusi, kindlat elektrit ja ka kõike vajalikku oma perekonna jaoks.
•• Kas teie arvates on Eesti edukaks konkureerimiseks arengus liiga maha jäänud?
Miks me kulutame raha, et meelitada peterburilasi Eestisse, kui me ei suuda isegi korralikku rongi Peterburi käima panna? Lennuühendus puudub, laev ei käi. Vene raudtee on teinud väga suuri investeeringuid Soome suunas, aga mitte midagi Eesti suunas.
Kui me tahame Eestisse meelitada uusi ettevõtteid, siis tuleb neile pakkuda äripakette, mis annavad kõige moodsama ja mugavama infrastruktuuri. Astud kontorisse, kus on Skype sees ja sidekulud väga madalal. Selline pakett sarnaneks kasutuspõhimõttelt Martti Ahtisaari kriisipiirkonna riikide uuendamise ideega: nn konteinervalitsus tõstetakse laevalt maha, pannakse juhtmed külge ja ta hakkab tööle.
Ülemiste City on hea näide ideaalsest ärikeskkonnast, kuid selliseid oleks vaja riigi algatusega juurde luua ja maailmas ka maha müüa.
•• Millistele rahvusvahelistele ettevõtetele suudaks Eesti sobivat keskkonda pakkuda?
Eesti sobiks kosmosetööstuse, insener-tehniliste lahenduste, geenitehnoloogia ja ravimitööstuse ettevõtetele.
Kindlasti ei tasu peljata Venemaa kapitali. Me ju ei tea, kui palju on Vene raha Šveitsi või Küprose kaudu Eestis sees. Võiksime luua Peterburi ettevõtjatele soodsad tingimused Narvas, et nad saaksid asutada Euroopa Liidus asuvaid firmasid meie juures, mitte Šveitsis.
•• Kas Narva peaks rajama suure rahvusvahelise finantskeskuse?
Tänapäeva maailmas jääb sageli puudu lihtsast talupojatarkusest ja oskusest teha lihtsaid asju. Hea näide tobedusest on idee ehitada Tallinna lähedale merre kasiinosaar. Eestis on saari küllalt, ole mees ja ehita ainult kasiinosid.
Samuti pole vaja hakata looma mingit rahvusvahelist finantskeskust, vaid luua ettevõtjatele vajalikud tingimused palju lihtsamate vahenditega ehk asi lihtsalt ära teha.
•• Millised on Eesti logistikaäri väljavaated?
Logistikaäri on praegu väga väikese kasumimarginaaliga äri, sest võimsusi on palju üle.
•• Kas Muuga sadamasse Hiina konteineriterminali rajamine võib Eesti transiidiäri madalseisust välja tuua?
Vaadake kaardil meie asukohta. Milleks minna Hiina kaubakoormaga ringiga läbi Eesti, kui saab otse? Hiina saab varsti on raudteeühendused naabritega korda. Kasahstanis on ülesõit juba praegu peaaegu korras, ehkki rööpavahe erinevuse tõttu tuleb rattaid vahetada. Kuid varsti hakkavad kaubad sõitma otse ja kiiremini mööda raudteed, ilma et neid peaks laevaga ümber maakera vedama.
•• Paljud inimesed ikkagi usuvad Eesti logistikaäri võimalustesse.
Mina usun samuti. Miks me räägime logistika puhul kastide liigutamisest – sellise äri puhul saame arvestada üksnes Läänemere piirkonna lähinaabritega, et kulud oleks kontrolli all.
Eesti transiidiärile loob täiesti uued võimalused riigi asutatud küberkaitsekeskus, tänu millele võime näiteks kujuneda rahvusvaheliste serveriteenuste pakkumise sõlmpunktiks. Küberkaitsekeskus loob meile turvalisuse ja usaldusväärsuse, mis on serveriteenuste äri aluseks. Posti- ja kaubavedu muidugi jääb, kuid selle osatähtsus pole tulevikus enam nii suur.
•• Kas Eestil jätkub rahvusvaheliste serverikeskuste jaoks ühendusi ja tehnilisi võimalusi?
See on samasugune küsimus, nagu kas enne oli muna või kana. Ühendused luuakse siis, kui on, mida ühendada.
•• Teie olete ennast ja oma võimeid aastaid eksportinud. Kui suur on Eesti tööjõu ehk siis inimvõimete ekspordivõime?
Selleks et eesti inimest saaks eksportida, on tarvis suurendada esinemisoskust, enesekindlust ja müügivõimet. Haridusprogramme tuleb täiendada just selliseid oskusi andvate ainetega. Muidu on Eesti hariduse baas väga kõva. Eestlane jääb alati maailmas kodumaa patrioodiks.
Kes ta on?
Kalle Tarien
•• Kalle Tarien on arendanud Londonis Visa kaardisüsteemi, osalenud Eesti Posti juhatuses, praegu töötab soomlaste rahvusvahelise postiettevõtte Itella Corporationi jagamisteenuste arendusdirektorina ja on Kazposti direktorite nõukogu sõltumatu liige.
•• Itella Corporationis on 29 000 töötajat, firma on kohal 11 riigis ja tegi eelmisel aastal üle 30 miljardi krooni käivet.
•• Tarien arendab ettevõtte
tegevust Venemaal, Balti riikides, Poolas ja Ukrainas.
•• Kazpost on Kasahstani riigile kuuluv äriühing, kus töötab
23 000 töötajat. Käive on üle 1,6 miljardi krooni.
