Rahvusvahelised kõnekeskused: Eesti operaatorid on tasemel
“Eestis on palju inimesi, kes valdavad hästi nii soome, inglise kui ka vene keelt – see muudab Eesti lähinaabrite seas atraktiivseks,” selgitab TNT turundus- ja suhtekorralduskoordinaator Anton Juurik. “TNT on Eestis ennast tõestanud kui tugev rahvusvaheline ettevõtte ning seetõttu meil töölesoovijatest praegu puudust ei ole,“ lisab ta. Eestis asub TNT kõnekeskus juba 2004. aastast.
Ka Ericsson, kes kolis Eestisse mullu, kiidab töötajate keeleoskuse taset. “Seni on tagasiside pakutava teenuse kvaliteedi osas olnud väga hea. Kuigi ametlik suhtluskeel on inglise keel, on kasuks tulnud näiteks prantsuse ja hispaania keele oskus,“ räägib Ericsson Eesti AS-i peadirektor Veiko Sepp. “Kliendid kontakteeruvad Eestis asuva üksusega nii Euroopast, Ameerikast kui ka Aasiast, tegu on spetsiifiliste teenustega. Seetõttu on valiku kriteeriumiks hea suhtlemis- ning keeleoskus,” selgitab ta.
Fujitsu Eestisse tulemas
Janne Laik Hiltoni broneerimiskeskusest kandidaatide puuduse üle ei kurda. “Samal ajal pole määrav ainult keeleoskus, kuigi meie igapäevane töökeel on inglise keel,” ütleb Laik. “Arvame, et parem on jätkata olemasoleva töötajaga, kui koolitada uut. Seetõttu oleme täiendanud oma motivatsiooniprogramme.“
Suve jooksul on lubanud Eestisse luua Baltimaade ning Venemaa teenindamiseks oma kõnekeskuse maailma suuruselt teine IT-firma Fujitsu. Keeleprobleemi ei pelga ka Fujitsu Services Balti tegevjuht Seppo Mattila.
Samal ajal väidab personaliotsingufirma Manpower personalijuht Kaili Truu, et viimasel ajal pole lihtne kõnekeskustesse töötajaid leida. “Ühtmoodi keeruline on leida võõrkeelseid ning nii eesti kui ka vene keelt heal tasemel valdavaid kõnekeskuse töötajaid,“ teab ta.
Estonian Air’i kõnekeskus pole personalispetsialist Kerli Selke sõnul siiani tööjõupuuduse all kannatanud, kuid heade töötajate värbamine nõudvat varasemaga võrreldes kindlasti rohkem tööd.
Kuidas kirjutatakse Lahemaa?
•• Samal ajal kui välisfirmad kiidavad Eesti operaatoreid, on märgatavalt langenud Eesti infotelefonide töötajate tase, seda eelkõige kehva eesti keele oskuse pärast.
•• Infotelefonidele helistajad teavad rääkida juhtumeid, mis küll ühelegi infojagajale au ei tee.
•• Näiteks palus helistaja end ühendada Sikupilli keskusega ja kui oli ühendust saanud, küsis helistaja, mis kellani on maa all asuvas parklas autopesula avatud. “Meil pole mingit pesulat, te helistate Sikupilli keskkooli,” kõlas ootamatu vastus.
•• Helistaja: “Palun ühendage mind Lahemaa rahvuspargi külastuskeskusega.”
Teenindaja: “Kuidas sõna “Lahemaa” kirjutatakse?”
