Kuigi on spekuleeritud, et Rail Balticu trassile jäävate maadega käib kõva hangeldamine ning nupumehed püüavad muidu ebahuvitavaid maatükke kokku osta lootuses neid riigile edasi müües hõlptulu teenida, välistab maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja Merje Krinal selliste plaanide perspektiivikuse.

„Äralõige ühest kinnistust tuleb umbes üks hektar. Selle ühe hektari peale äriplaani üles ehitada ja suurt tulu teenida pole reaalne. Riigil on huvi ainult trassikoridori vastu. Maaomanikult krunditakse vajaminev maatükk välja, nii et tema enda pind ei pruugigi väheneda. Või tehakse tema maast kitsas äralõige, mille riik hüvitab. Siin ei saa rääkida eriti suurtest summadest või suurest tulust, mida loota riigi hüvitisest,“ purustas Krinal spekulantidest nupumeeste lootused.

Loe pikemalt Äripäevast.