Rail Baltic on Eestis peaaegu kahekordistanud nõudlust kaevandamislubade järele

 (86)
Kaevandamine Väo karjääris
Kaevandamine Väo karjäärisFoto: Rauno Volmar

Kui 2017. aastal andis keskkonnaamet 69 kaevandamisluba, siis juba eelmisel aastal see arv pea kahekordistus. Sama trend jätkub ka sel aastal. Selle taga on valdavalt Rail Balticu ehitus.

Kui ajavahemikus 2013-2017 andis keskkonnaamet keskmiselt 66 kaevandamisluba aastas, siis mullu tõusis ettevõtjate huvi kaevandamise vastu märgatavalt. 2018. aastal andis amet juba 129 uut või muudetud kaevandamisluba. Tänavu on esimese kaheksa kuuga antud või muudetud juba 52 kaevandamisluba.

Suur osa neist annab õiguse kaevandada ehitusmaavarasid (liiva, kruusa, lubjakivi) Pärnu ja Harju maakondades, mistõttu võib järeldada, et huvi kaevandamise vastu on tõusnud Rail Balticu trassi rajamise tõttu.

Hetkel kehtib Eestis 725 kaevandamisluba – enim on lube antud teede-ehituse valdkonnas tegutsevatele Maanteeametile (32), AS-le TREV-2 Grupp (29) ja AS-le Eesti Teed (23). Märkimisväärne hulk kaevandamislube on ka arendajatel AS YIT Eesti (23) ja AS Tariston (20). Samas leidub ka hulk kaevandamishuvilisi, kellele ei anta luba näiteks keskkonnaalaste põhjuste või kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu.

„Hoogustunud kaevandamine tekitab arusaadavalt küsimusi kohalikus kogukonnas. Seetõttu on vajalik selgitada kaevandamisega kaasneda võivaid riske ja keskkonnaameti seatud nõudeid nende riskide vähendamiseks,“ märkis keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme, kinnitades, et nende on oluline hoida ja kaitsta kaevandamispiirkondi negatiivsete keskkonnamõjude eest.

Seotud lood:

„Seetõttu määramegi lubadesse ranged nõuded keskkonnahäiringute ennetamiseks ja vähendamiseks, näiteks veekaitse ja müra leevendamise osas. Nõuete täitmine on kaevandajale kohustuslik,“ lausus Nurme.

Keskkonnaameti spetsialistide töökoormus on tõusnud ka seetõttu, et aina rohkem on vaja kontrollida kaevandatud alade korrastamist. Nimelt paneb amet igale kaevandajale kohustuse kaevandamise käigus ala korrastada looduslikult ja tehnoloogiliselt sobivaks ning keskkonnale ohutuks. Sageli muudetakse endised karjäärid kauniteks puhkealadeks, kus saab ujuda ja veesporti harrastada.

Eelmisel aastal korrastati keskkonnaameti tingimuste järgi viis endist karjääri ning üle-eelmisel aastal 18. Kõige enam on korrastatud endisi liiva- ja kruusakarjääre Ida-Viru, Saare ja Lääne-Viru maakondades, kus on varasemalt toimunud rohkem kaevandamist. Korrastatud karjääride nimekiri on leitav keskkonnaameti kodulehelt.

Keskkonnaamet vastutab üle Eesti kaevandamislubade väljastamise eest, et reguleerida maavarade säästlikku ja jätkusuutlikku kasutamist ning leevendada kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju.