Rail Balticu Eesti koordinaator: Soome pani juba paar kuud tagasi oma osaluse projektis ootele, meie jaoks ei ole midagi muutunud

 (74)
RailBaltic
RailBalticFoto: Karin Kaljuläte

Rail Balticu projekti Eesti koordinaatori Kristjan Kaunissaare sõnul on neile juba mõnda aega teada olnud, et Soome on praegu pannud kiirraudtee projekti osanikuks tulemise ootele. Samal ajal on põhjanaaber projektis koos Poolaga vaatlejaliikmena osaline ja projekt on nende jaoks jätkuvalt prioriteetne.

„Seda, et Soome aktsionäriks ei plaani tulla, on juba paar kuud teada. Sellest andis Soome ministeerium ühel Rail Balticu juhttöörühma kohtumisel teada – et nende uue valitsuse prioriteedid on muutunud,” rääkis Kaunissaare.

Kui veebruaris otsustas eelmine Soome valitsus asutada valdusettevõtte, mille tütarettevõtted oleks viie erineva projekti, sh ka Rail Balticus osalemise haldajad, siis uus valitsus on prioriteete koomale tõmmanud, piirdudes kolme prioriteetsema siseriikliku raudteeprojektiga. Nende hulgas on näiteks Tampere-Helsingi ja Turu-Helsingi kiirraudteeliinid.

Soome jätkuvalt koos Poolaga osaline

Küll aga toonitab Kaunissaare, et Soome senist osalust projektis uue valitsuse otsus ei mõjuta. „Sisuliselt tähendab see seda, et seda ideed Rail Balticu ühisaktsionäriks tulla pole kuhugi maha maetud. Nähtavasti on küsimus rahas – kuhu seda paigutada, kuna kõik need [projektid] on kulukad ettevõtmised,” põhjendas Rail Balticu koordinaator Eestis. Ta kinnitas, et ka Rail Balticu projektis osalemine on põhjanaabrile jätkuvalt prioriteet.

Seotud lood:

„Meie jaoks midagi ei muutu. 2014. aastal, kui me ühisettevõtte RB Rail AS-i asutasime, siis sellest ajast on nii Soome kui Poola olnud selle ettevõtte nõukogu vaatlejaliikmed ja jätkavad sellega,” lisas Kaunissaare. Samamoodi on soomlased edaspidigi ka Rail Balticu juhttöörühma liikmed, kuhu kuuluvad lisaks kolmele Balti riigile ka Euroopa Komisjoni esindajad. Ühtlasi käivad nad kõigil projekti kohtumistel edasi.

Mis puudutab Soome väljaandes Ulkopolitiikka esitatud väiteid, et Soome peatas suurema osaluse Rail Balticu projektis seoses uuringuga, mis läbi viidi ja millega leiti, et Balti riigid pole projektile piisavalt pühendunud, otsuste tegemisega venitatakse ja tegeletakse mikrojuhtimisega, ütles Kaunissaare, et kuna ta ei ole ise seda uuringut näinud, on tal raske ka selles esitatud väiteid kommenteerida.

„Mis puudutab Balti riikide pühendumist projektile, siis kui me võtame selle, et 2017. aastal kõik kolm riiki kirjutasid valitsuse tasemel alla Rail Balticu valitsustevahelisele leppele – mille ka kõik kolm riiki parlamendis ratifitseerisid –, siis see ongi kõige tähtsam samm selle nimel, et Rail Baltic üldse teoks saaks,” lausus ta.

„Vahendid on meil selle jaoks olemas, kõigis kolmes riigis on Rail Balticu osas planeeringud paigas, meil on olemas eelprojekt, projekteerimine käib – mida see pühendumine siis tähendab? See kõlab paraja sõnakõlksuna,” lisas Kaunissaare.

Ulkopolitiikka viitas oma artiklis ka hiljutise RB Raili soomlasest tegevjuhi Timo Riihimäki lahkumisele, kes tegi seda väidetavalt samadel põhjustel, mis põhjustasid ka eelmise ühisettevõtte lätlasest juhi Baiba Rubesa lahkumise. „Ütleme nii, et soomlasena tahaks olla juht mitte reisija,” ütles Riihimäki, kelle arvates on suurim takistus selles projektis Balti riikide koostöö.

„Jällegi, ma ei tea, et meil mingid otsustusprotsessid veniks,” märkis Kaunissaare. Tema sõnul on mõned protsessid olnud niivõrd aeganõudvad, kuna niiviisi on nad olnud ühiskonna tasemel reguleeritud.

„Kui me võtame selle, et meie Rail Balticu planeerimisprotsess kestis 2012. aastast kuni 2018. aastani, siis see ongi demokraatliku protsessi üks osa, et asjad käivadki kauem kui kuskil Hiinas või Venemaal – sest me kaasame inimesi ja inimestel on oma arvamus, mida tahetakse ka välja tuua,” põhjendas ta. Sama asi käib nii projekteerimise kui ka keskkonnalubade saamise kohta.

Milline see koostöö siis olema peaks?

Mis puudutab kriitikat Eesti, Läti ja Leedu koostöö osas, siis on Kaunissaare sõnul praegu raske tahta tihedamat koostööd, kui kõik kolm riiki on nüüd keskendunud juba riike läbivate lõikude projekteerimisele ja ehitamisele.

„Kui me võtame selle, et me igaüks ehitame seda raudteed oma territooriumile, meil on selge see, millist raudteed me ehitame, meil on paigas projekteerimise põhitingimused – mis kehtivad kõigile kolmele Balti riigile täpselt samamoodi –, me oleme kokku leppinud, kuidas jagatakse vastutus projekti tegevuste eest,” põhjendas ta.

„Minu jaoks on see ka justkui sõnakõlks – et Balti riikide vahel koostööd ei ole –, aga milline see koostöös siis olema peaks? Kas leedukad peaksid otsustama selle üle, milline on mingisugune keskkonnamõjude leevendusmeede kuskil Soodevahe piirkonnas? Milline see tasand siis on, kus need kokkulepped siis puuduvad?” küsis Kaunisaare vastu.

Ta tõdes, et on selge, et igas riigis on oma nägemus sellest, kuidas mingid lahendused välja nägema peaks. „Sa ei saa ühe projekti pärast ühtlustada laiemaid asju kõigis kolmes Balti riigis,” leidis samas Rail Balticu koordinaator Eestis.