Rail Balticu vastased jäid kohtus kaotajaks: ebamõistlikke alternatiive ei pea hindama

 (177)
Priit Humal Rail Balticust
Raugematu entusiasmiga Rail Balticu vastu võitlev Priit Humal oli täna sunnitud vastu võtma järjekordse lüüasaamise.Foto: Raivo Tasso

Tallinna Ringkonnakohus leidis täna avaldatud otsusega, et kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust ja Eesti Looduskaitse Seltsi väited, justkui oleks uue raudtee maakonnaplaneeringutega rikutud seadust ja õigusi, ei ole põhjendatud.

Tuntuim raudtee vastu võitleja Priit Humal vaidlustas ringkonnakohtus mullu septembris langetatud Tallinna Halduskohtu otsuse, mis näitas, et suur osa kaebavate aktivistide väidetest on seotud otstarbekuse küsimusega ehk kohtuliku kontrolli alt välja jäävate kaalutlustega.

Kohus näiteks ei nõustunud kaebajate seisukohaga, et põhjalik analüüs tulnuks teha ka selgelt sobimatutele trassialternatiividele, sest seadus ega Euroopa Kohtu praktika ei kohusta hindama ebamõistlikke alternatiive.

Kohus leidis, et saab lahendada õiguslikku vaidlust, mitte teha haldusorgani eest otstarbekuse otsustusi.

Lisaks selgitas kohus, et aktivistidel üldse polnudki õigust maakonnaplaneeringuid vaidlustada ning nad peavad takkatippu kinni maksma ka kohtupidamise kulud.

Täna jõudis ka ringkonnakohus järeldusele, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Humal väitis koos oma kaaslastega esitatud kaebuses, et maakonnaplaneeringute avalik väljapanek kestis ebamõistlikult lühikest aega ja toimus puhkuste perioodil, mistõttu ei olnud aktivistidele tagatud sisulist võimalust dokumentidega tutvuda ja ärakuulamisõigus oli tagatud üksnes formaalselt. Võrreldes Keskkonnaameti poolse kooskõlastamise ajaga 4 kuud oli kaebajale seisukohtade andmiseks määratud 1 kuu liiga lühike.

Dokumentide väljastamisest keeldumine on takistanud raudtee vastastel hinnangu andmist kaalutlusõiguse kohaldamisele trassivaliku tegemisel ning pärssinud kaalutud ettepanekute tegemist.

Kõik kolm maakonnaplaneeringut tulnuks avalikustada üheaegselt, kuna tegemist on ühe tervikliku üleriigilise raudteega. Erineval ajal avalikustamine raskendas planeeringust arusaamist.

Vaidlustatud planeeringud on kehtestanud selleks pädevust mitteomav isik. Maakonnaplaneeringute menetlemise kestel muudeti menetlusnorme viisil, mis võimaldas anda menetlemise, kehtestamise ja nende üle järelevalve tegemise riigihalduse ministri pädevusse, mis toob kaasa riigivõimu piiramatu omavoli.

Maakonnaplaneeringud on sisuliselt õigusvastased ka aluseks võetud ebakorrektsete ja kaalutlemata lähteandmete tõttu. Planeeringutes on trassikoridori asukohavalikul jäetud välja kaks mõistlikku alternatiivi, puudub hinnang trassi rajamise võimalikkuse kohta olemasolevale trassile ning analüüsitud pole võimalust uue raudtee ja olemasolevate trassikoridoride ühendamiseks.