Keskkonnaministeeriumi hinnangul vastab KSH nõuetele ning trassi mõjud on adekvaatselt hinnatud. Samas sidus Keskkonnaministeerium heakskiidu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Tehnilise järelevalve ameti tehtava uuringuga, milles analüüsitakse alternatiivseid tehnilisi võimalusi planeeringus välja pakutud lahendustele, sealhulgas tarakatkestuste kasutamist.

Uuringu käigus koondatakse info tarastamata raudteelõikudel juhtuvate õnnetuste kohta. Samuti analüüsivad eksperdid erialakirjanduse ja teiste riikide praktikate põhjal võimalikke ohtuste tagamise lahendusi tarastamata raudteelõikudel ning kaardistavad Rail Baltic trassi võimalikud tarakatkestuste asukohad. Rail Balticu meeskond on kinnitanud, et arvestavad ekspertide hinnangutega ning otsivad looduskeskkonda vähem häirivaid alternatiive piirdeaedadele nii projekteerimise, ehituse kui raudtee kasutamise ajal.

Keskkonnaminister Siim Kiisler selgitas, et kuna tarastamise puhul on tegemist väga olulise looduskeskkonda mõjutava teemaga, tuleb seda enne lõplike otsuste tegemist põhjalikult analüüsida. „Et leida keskkonnale parim lahendus ning samaaegselt mitte pidurdada planeerimisprotsessi, kiidame KSH aruande heaks tingimusel, et nendes välja pakutud tarastamise kombinatsioon ökoduktidega ei ole lõplik lahendus ning seda on võimalik muuta sisuliselt kuni ehitustööga alustamiseni,“ ütles Kiisler.

Kuigi maakonnaplaneeringute ühine KSH aruanne on heaks kiidetud, peab arvestama sellega, et põhjendatud juhtudel tuleb projekti tegevuslubade etappides viia läbi kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine.

Maakonnaplaneeringutega määratakse Rail Balticu trassi põhimõtteline asukoht. KSH annab planeeringute koostamisele olulise sisendi, seda just keskkonnakaitse seisukohast. Rail Balticu maakonnaplaneeringud esitatakse rahandusministeeriumile järelevalve jätkamiseks.