Rain Tamm: börsid käituvad nagu kasiinod

 (5)
Rain Tamm
Rain TammPäevaleht/Pressifoto

Gild Bankersi juhi Rain Tamme sõnul on praegu liiga suur segadus, et pidada mõistlikuks kiiresti aktsiate ostmist. Raha tuleks pigem kaitsta.

Klassikaline küsimus investeerimispankurile: kuhu peaksid inimesed praeguses seisus oma vaba raha panema? Ja et abstraktsust vähendada, siis mis viisil investeerite omaenda klientide raha?

Me oleme oma klientide raha paigutamisel kaitsvatel positsioonidel. Me ei mõtle praegu nii palju sellele, kuidas raha kasvatada, vaid sellele, kuidas raha säilitada. Üldistades võib öelda, et selle aasta algusega võrreldes oleme plussis. Teenitud pole palju, tulemused on 0 ja 10% vahel.

Millised need investeerimisvõtted on olnud?

Tegelikult oleme juba alates eelmisest aastast privaatpanganduse portfellideks aktsiatesse investeerimist vähendanud. Lihtsustatult öeldes on strateegia olnud: vähem aktsiaid, rohkem hoiuseid, võlakirju ja teha lühiajalisemaid tehinguid. Täpsustuseks siiski niipalju, et see ei tähenda, et üleüldse ei tohiks mingeid aktsiaid osta, vaid tasub olla väga ettevaatlik.

Et see ei jääks pelgalt müügijutuks, siis kuidas olete käitunud omaenda isikliku rahaga?

Olen olnud täpselt samamoodi kaitsval positsioonil. Eesmärgiks pole olnud vara suurendamine, vaid vara kaitsmine. Näiteks olen esimest korda elus ostnud Euroopa riikide võlakirju.

Olgu, niimoodi olete investeerinud siiani. Aga mis saab edasi olukorras, kus Dow Jones on 1998. aasta tasemel ja Tallinna börs on aastaga kukkunud 50%? Kas põhi on käes?

Ma tean, et mõned juba soovitavad aktsiaid osta. Mina ise, ja seda võib nimetada ka Gild Bankersi soovituseks, kavatsen ka lähima poole aasta perspektiivis lähtuda kaitsvast taktikast. Tuleks oodata asjade selgumist, hetke, millal makrosignaalide ja ettevõtete majandustulemuste põhjal hakkab moodustuma uus konsensus.

Praegu on kõige suuremaks miinuseks segadus. Börsid käituvad nagu kasiinod. Ebaselgus ja ebakindlus tuleviku ees.

Majanduses sõltub väga palju emotsioonidest. Positiivsus paneb inimesed tarbima, ettevõtted investeerima ja laienema ning kokkuvõttes majanduse kasvama. Mis meeleolus olete praegu teie? Kliendid?

Minu hoiak on siiski positiivne. Tuleb muidugi tunnistada, et kuna tegeleme ettevõtetega ja ettevõtjatega, kellel läheb keskmisest paremini, siis ei pruugi meie pilt olla terviklik. Hinge vaakuv saekaater tõenäoliselt meie klient ei ole ja võib-olla ei jõua ka kõik negatiivsed signaalid meieni.

Mida arvatakse meist olulisematel lähisturgudel — Soomes ja Rootsis?

Soomlased on veidi riskantsema ja individualistlikuma suhtumisega. Rootslastel on rohkem konsensuslikumalt tehtud otsuseid, nad on ettevaatlikumad ja konservatiivsemad. Seetõttu on ka rootslaste suhtumises Balti riikidesse suuremat pessimismi.

Kuidas nad meie tulevikku siis ette kujutavad?

Mitte kõigi, kuid päris paljude Rootsi investorite suhtumine on umbes selline, et Balti riikide majandus langeb kolm-neli aastat järjest ja kokku 10% ulatuses. Arvestades, kui palju raha tuleb Eestisse nii Rootsi pankade kui ka Rootsi taustaga investorite kaudu, tasub sellisesse hoiakusse suhtuda väga tõsiselt.

Järelikult peavad Erkki Raasuke ja tema kolleegid siinses panganduses oma Rootsi bosse ja sealseid investoreid tublisti veenma, et olukord pole nii hull…

Jah, kindlasti. Lobitegemisel on oluline roll.

Aga äkki on rootslastel õigus? Äkki ongi olukord nii hull, et meie majandus langeb neli aastat järjest. Kui suureks te sellise stsenaariumi tõenäosust ise peate?

Suuremaks kui 0%, väiksemaks kui 50%. Ma arvan siiski, et on kaks faktorit, mida kõige suuremad pessimistid piisavalt ei arvesta. Esiteks hakkab toimuma päris palju ülevõtmisi, mille käigus mitmed Balti riikide firmad lähevad Skandinaavia kontsernide kontrolli alla. See süstib uut raha ja aitab ettevõtetel areneda ka rasketel aegadel.

Teiseks läheb Eesti ekspordisektoril paremini. Võib muidugi öelda, et ka eksporditurgudel on keerulisemad ajad, kuid selliselgi juhul on tõenäolisem, et Rootsi tehas paneb oma tootmise kinni ja toob oma tegevuse Eestisse.

Ülevõtmised ja ühinemised. Millised Eesti ettevõtted on löögi all?

Täpsem oleks öelda Balti riikide firmad. Ma ei saa nimesid öelda, kuid meenutan eelmise langustsükli ajal tehtud ülevõtmisi, millega ise seotud olin. Falck võttis üle ESS-i, Tele2 ostis Q-GSM-i, Alexela müüs tanklaid Statoilile. Kindlasti näeme ka nüüd nii suuri kui ka väiksemaid ülesostmisi.

Nimesid nimetamata — mis valdkondadest võiks selliseid tehinguid otsida?

On kolm tegurit, mida tasub vaadata. Esiteks siseturule, tihti jaeturule suunatud firmad. Teiseks firmad, mis tegutsevad mitmes Balti riigis — suured Skandinaavia kontsernid eelistavad osta suuremat turgu korraga, mitte jupikaupa. Kolmandaks suure laenukoormusega ettevõtted, kellel rasketel aegadel võib laenudega keeruliseks minna.

Olen kuulnud räägitavat, et pangad on refinantseerimisel järsult pidurit tõmmanud. Et ettevõtted on võtnud heal ajal suuri laene, eeldades samas, et kui tuleb laenumaksmise tähtaeg, finantseerivad nad seda uue laenuga. Uues olukorras ei pruugi nad enam refinantseerimist saada?

Jah, see on üks näide, mis võib sundida ettevõtte ühinemisele või müümisele.

Kas pangad võiksid sundida ettevõtteid ennast maha müüma?

Otseselt mitte, kuid kaudselt kindlasti. Kümme aastat tagasi töötasin Hansapangas. Aivar Rehe töötas tollal samuti seal. Tema ülesanne oli hoolt kanda, et kriitilised laenud laekuksid. Mina aga olin investeerimispanganduse osakonnas, mille tööks oli ettevõtete nõustamine, ühinemiste ja müükide korraldamine. Eks seal toimus ka meie osakonna ja Rehe osakonna vahelist infovahetust.

Kas sellised ülevõtmised on positiivsed? Jälle kaob hulk Eesti kapitali?

Kriitilisel ajal ülevõtmine aitab firmal areneda ka siis, kui endal selleks jõudu pole. Näiteks Q-GSM/Tele2, ESS/Falck on kõik kasvanud väga suurteks ja tugevateks firmadeks.