••  Maa-ameti juhi kohusetäitja Raivo Vallner, selgitage palun, millega maa-amet tegeleb?

Maa-ameti peamised tegevusvaldkonnad on maakatastri pidamine, maareformi järelevalve ja nõustamine, riigi maareservi moodustamine, avalikkuse maainfoga varustamine, maainfot puudutavate geoinfosüsteemide loomine ja selle tegevuse koordineerimine, korralise hindamise läbiviimine ja tehinguregistri pidamine, geodeetiliste ja kartograafiliste tööde korraldamine ja järelevalve, geoloogiline kaardistamine, maavarade nimistu pidamine jne.

Maa-ametis töötab 248 inimest. Maa-ameti kinnisvaraosakonna maakorraldusbüroos tegeleb vahetusmenetlustega 14 ametnikku.

•• Mis on maavahetusel riigi seisukohast kõige olulisem?

Riigi seisukohast on kõige olulisem tagada loodusväärtuste säilimine.

•• Kuidas hinnatakse riigi kasu või kahju maavahetusest?

Riigivaraseaduse kohaselt peab juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida riik võib neist tehingutest saada. Lihtsaim meetod kasu ja kahju hindamiseks on rahalise väärtuse selgitamine. Oluline on, et kinnisasja vahetamise menetluskorrast tulenevalt määratakse kinnisasja väärtus ilma looduskaitsepiiranguid arvestamata. Seetõttu valitakse hindamise läbiviimisel sarnaseid võrdlustehinguid, millel ei ole looduskaitselisi piiranguid.

Looduskaitselist kasu riik rahaliselt ei hinda. Looduskaitseväärtust hinnatakse ala kaitse alla võtmise menetluses, lähtudes alal leiduvatest kaitsealustest liikidest, elupaigatüüpidest ja nende esindatusest.

•• Kuidas näiteks hinnati, et OÜ Iru Jõekääru seitse hektarit Pirita jõeoru maad ja 70 hektarit kaitsealust maad Karulas ja Haanjas oli riigi jaoks kasulik vahetada kuue krundi vastu Tallinnas ja ühe vastu Elbiku külas?

Valitsuse määruse kohaselt ei arvestata maatüki väärtuse määramisel kaitstava loodusobjektiga seotud kitsendusi. Seega hinnatakse ka Pirita jõeoru maastikukaitsealale jäävaid kinnisasju looduskaitselisi piiranguid arvestamata. Kinnisvara väärtus hinnatakse selle parimat võimalikku kasutust silmas pidades – Pirita jõeoru asukohta arvestades oleks tegemist väga suure nõudlusega elamuarenduspiirkonnaga.

•• Miks osa vahetajaid sai Lõuna-Eesti metsad Tallinna kruntide vastu vahetada, samas kui teistel lubati vahetada vaid sama maakonna piires?

Tallinna linna on võimaldatud vahetusmaad üksnes juhul, kui vahetuses on olnud Tallinna linna haldusterritooriumil asuvaid kaitsealuseid maid. Sellist pretsedenti, kus oleks Tallinnas asuva maa vastu vahetatud ainult metsakinnistu Lõuna-Eestist, ei ole. Lisaks eristab Tallinna piirkonna vahetusi muudest ka väärtuste suurusjärkude erinevus. Tallinna linnas paiknevad vahetatavad maad on hinnatud mitmekümnete miljonite väärtuses, samas kui hajaasustuses on vaid üksikud kinnistuid, mille väärtus ulatub üle miljoni. Väärtuste erinevuse tõttu tuleks riigil loovutada odavamast piirkonnast kordades suurema pindalaga vahetusmaid, kuid samas on riigi reservmaade hulk piiratud. Vahetusmenetlus on kokkuleppemenetlus, s.t kõrge väärtusega maa vastu tuleb pakkuda ka kõrge väärtusega maad. Teistel vahetajatel on tegemist olnud üksnes üksikute metsakinnistute vahetustaotlustega.

Suure pindalaga raieküpsete metsade vahetamine Lõuna-Eesti piirkonnas on kujunenud keerukaks, kuna samaväärsete reservmaade leidmine on äärmiselt raske. Suure tarbepuidu osakaalu tõttu kujuneb kinnistute väärtus väga kõrgeks, seetõttu on ette valmistatud üksikuid otsuseid selliste kinnis-asjade vahetamiseks kõrge väärtusega elamumaade vastu.

••Milline on maa-ameti juhi roll selliste tehingute puhul?

Kõik materjalid edastatakse keskkonnaministrile otsustamiseks maa-ameti peadirektori teadmisel.

••Kuuldavasti on mõned saanud oma maad vahetada kiiresti, teistel on võtnud see isegi üle poole aasta. Miks?

Kinnisasjade vahetamise menetluse aeg ei ole õigusaktidega määratud. Menetluse kestus sõltub suurel määral vahetusmaa osas kokkuleppe saavutamisest. Paljudel juhtudel kokkuleppele ei jõutagi.

••Kuidas oskas osa maadevahetajaid maa-ametilt küsida, milliseid konkreetseid maatükke nad riigilt vahetuskaubana tahaksid, teistele pakkus aga maa-amet ise maatükke?

Riigivararegistri andmebaas on avalik. Samuti on reservmaade piiriettepanekud näha maa-ameti avaliku teenuse kaardirakenduste kaudu. Kindlasti on vahetusmaa taotlejad küsinud abi kohalikust omavalitsusest, kes on kursis riigi omandisse taotletud maadega.

••Kui teadlik olete olnud vahetustehingutest, mida praegu uurib kaitsepolitsei ja millega seonduvad ärimehed Einar Vettus, Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar?

Minu juhitavateks valdkondadeks peadirektori asetäitjana olid geodeesia, kartograafia, geoinformaatika ja geoloogia. Maareformi ja muude maaküsimustega ma ei tegelenud ning seega ei olnud kursis kinnisasjade vahetamise menetlustega. Puhkenud skandaali ja selle mõju hindan kahetsusväärseks.