Raivo Videvik: börsihind ei pruugi olla soodsam

Elektrituru avanemine jaotas elektritarbijad laias laastus kolme leeri – suurimasse liikusid fikseeritud elektrihinnaga lepingu sõlmijad, teise leeri moodustasid ca 14%, kes valisid avatud turul börsihinnaga paketi ning kolmanda elektritarbijad, kes jäid üldteenusele ehk tegelikult samuti börsituulte meelevalda.

Ehkki jaanuari viimastel päevadel sai selgeks, et NordPoolSpoti Eesti piirkonna hinnatase on tänu soodsatele ilmastikutingimustele ja Põhjala veevarudele tarbija jaoks küllaltki mõistlik, pidid paljud kliendid samas tõdema, et päris sellise hinnaga, nagu Nord Pool Spoti (NPS) koduleheküljel börsihind märgitud oli, nad oma koju elektrit ei saa.

NPS-is kajastatud hinnale lisanduvad nii käibemaks kui müüjapoolne marginaal, mis iga müüja puhul varieerub. Lisaks sellele on muutuva hinnaga elektripakettide puhul kirjutatud üldtingimustesse tihtilugu ka klausel, mis võimaldab elektrimüüjal ühepoolselt marginaale tõsta.

Asi, millest aga väga palju polnud varem räägitud, oli see, et elektrimüüjad arvutavad börsihinna kaalutud keskmise meetodil, kus võetakse arvutamisel appi tarbimise tüüpkoormusgraafik. Seepärast polegi imestada, kui esiti arvestatava võiduna tundunud börsipaketi valimine maandub pärast mitmeid arvutusi umbkaudu samale tasemele fikseeritud hinnaga, mille valinud elektritarbija ei pea samas päevagi muretsema sellepärast, mida elektribörs teeb.

Täpselt selline ongi hingerahu hind ning teadmine, et võimalike turuvõngete eest on riski kogu lepinguperioodi kestvuse jooksul enda kanda võtnud elektrimüüja. Tarbija võit või kaotus kWh arvestuses sõltub lõpuks paljuski tema reaalsest elektritarbimisest.
Tõelist kasu börsihinnast saavad kogeda need majapidamised, millel on juba praegusel hetkel kaugloetavad elektriarvestid, mis võimaldavad täpset tunnipõhist arvestamist. Kogu riik peaks vastavate arvestitega olema varustatud 2016. aasta lõpuks.

Ehkki jaanuar oli elektribörsil võrdlemisi soodne kuu, siis samasuguse positiivse noodiga algas jaanuar börsil ka eelmisel aastal, kuid seejärel saabunud veebruar kergitas börsil hindu 20 protsenti. Teatud ootused, mis on börsile pandud, ei pruugi alati realiseeruda just ettearvamatuste tõttu. Nii pakkusid 2011. aastal kuude lõikes börsil pea kõige kõrgemaid hindu hoopis kevad- ja suvekuud, samas kui eelmisel aastal oli suvine börsi hinnatase tarbijate jaoks jällegi rõõmustavalt madalal.

	Päev	Öö
Jaanuar 2013 tarbimine (kWh)	892	836
Hind (senti/kWh)	5,88	4,04
Kokku EUR	52.45	33.77	86.22
Mõõtepunkti tasu EUR	2.1
Elektriarve EUR	88.32
NPS Jaanuar 2013 kaalutud keskmine (42,18EUR/MWh) +KM	0.0506
Jaanuar 2013 tarbimine (kWh)	1728
Elektrimüüja börsitasu (senti/kWh + KM)	0.29
Börsi kogukulu EUR	4.97
Elektriarve EUR	92.44