Rajatakse uue naftahinnaralli vundamenti
„Minu jaoks pole vahet, kas naftabarrel maksab praegu 45 või 145 dollarit,” kuulutab oma esinemistes kuulus investor Jim Rogers, kes on viimased aastad veetnud toorainesse investeerimist propageerides. Kümne aasta pärast usub ta end igal juhul olevat võidumees.
Täpselt samamoodi nagu enne nüüdseks lõppenud suurt naftahinnarallit arvab Rogers praegugi, et toormebuum kestab umbes 2018.–2020. aastani, ja peab nüüdset tagasilööki hindades suhteliselt lühiajaliseks vaheepisoodiks.
Praegu surub finants- ja majanduskriis kõiki hindu alla, kuid samal ajal on tooraine üks väheseid varaklasse, mille põhinäitajaid kriis ei kahjusta. Niipea kui majandus hakkab kriisist väljuma, pääsevad põhinäitajad taas mõjule ning nafta ja paljude teiste tooraineliikide hind sööstab jälle üles. Selline on Rogersi loogika. Tõenäoliselt muudab praegune kriis tulevase tõusunurga isegi teravamaks, sest praegused madalad hinnad ja krediidinappus ei lase ettevõtetel tootmisvõimsuste suurendamisse investeerida.
Suured kõikumised jätkuvad
USA energiainfo administratsiooni värske (EIA) naftahinna prognoos ei ole nii lennukas kui Rogersi visioon, kuid tõusu peab seegi tõenäoliseks. Põhiprognoosi kohaselt hakkab hind 2010. aastal tõusma, kerkib mõne aastaga üle 100 dollari barreli eest ja jõuab 2030. aastaks 130 dollarini väljendatuna 2007. aasta ostujõuga dollarites (189 dollarini tegelikes dollarites).
Teise energiaturgu jälgiva „raskekaalulise” organisatsiooni, rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) ennustus on sarnane: põhistsenaariumi järgi tõuseb naftabarreli hind 2030. aastaks 120 dollarini väljendatuna 2007. aasta dollarites ja üle 200 tegelikes dollarites.
Tegelik naftahind kujuneb kindlasti heitlikumaks kui hinnajooned EIA, IEA ja teiste pikaajaliste prognooside diagrammidel. Enamgi veel, tõenäoliselt saab suurtest hinnakõikumistest üks ees seisvate aastakümnete naftaturu iseloomulikumaid jooni. See tähendab, et suuri kõikumisi on tulevikus oodata kõigi naftahinnast sõltuvate või sellega seotud kütuste hindadelt.
Pikaajaline hinnatrend aga on ühtaegu ikkagi tõusev, mistõttu näiteks viimasel ajal aset leidnud hinnalangust ei ole eriti mõistlik kasutada energia säästmiseks mõeldud tegevustest ja investeeringutest loobumise ettekäändeks.
Autod tagasihoidlikumaks
Sellest lähtudes eeldab EIA, et näiteks ameeriklaste autoeelistus, mis lõppeval kümnendil kaldus mõõtmetelt pisikesi veoautosid meenutavate maasturite poole, pöördub eelseisvatel aastatel tagasihoidlikumasse suunda. Järgmise kümnendi keskel hakkab kasvama ka alternatiivkütust (eriti elektrit) kasutavate autode müük, mis 2030. aastaks moodustab USA-s juba 63 protsenti uute autode kogumüügist.
Kui Ameerika ja Euroopa riigid hakkavad järjest enam energiat säästma, siis kust tuleb hinda üles suruv nafta- ja muude energiakandjate nõudluse kasv? Arenevatest riikidest, ütlevad prognoosid. IEA ennustuse järgi tuleb kogu 2030. aastani prognoositav nõudluse kasv neist riikidest, sealhulgas neli viiendikku Hiinast, Indiast ja Lähis-Idast.
Eeldatav nõudluse kasv on ainult üks hindu tõstev tegur ja võimalik, et mitte kõige tähtsam. Isegi kui nõudlus jääb 2030. aastani praegusele tasemele, tuleb selle ajani jäänud kahe aastakümne vältel käiku anda tootmisvõimsusi mahus, mis vastab nelja Saudi Araabia tootmisvõimsusele. Põhjus on selles, et senised naftaväljad ammenduvad ja selle kompenseerimiseks tuleb pidevalt uusi kasutusele võtta.
Praegune krediidikriis investeeringute tegemist mõistagi ei soodusta või muudab selle päris võimatuks. Investeerima ei julgusta ka heitlik hind. Eriti kui tegemist on kallima omahinnaga tootmisvõimalustega, mille roll naftanõudluse rahuldamises aasta-aastalt kasvab.
Barrelihind 60–80 dollarit
•• „Meid ei rahulda isegi hind 50 dollarit barrelist,” ütles OPEC-i peasekretär Abdalla Salem El-Badri möödunud nädalal Davosis maailma majandusfoorumil esinedes. „Me peame olema valmis vastama kasvavale nõudlusele.”
•• „Kõige tähtsam on selleks võime teha investeeringuid majanduslanguse ajal,” toetas El-Badri seisukohta Britsh Petroleumi juht Tony Hayward.
•• Badri sõnul on OPEC-i eesmärk tõsta barrelihind 60–80 dollarini, s.t vähemalt poolteist korda kõrgemaks kui praegu.
