Rakveres rohkem poepinda kui Tallinnas või Stockholmis
Rakveres on nii palju poode, et talvel libedaga pole inimesel ruumi isegi käpuli kukkuda. Upsakad tallinlased paistavad rakverelaste kõrval lausa könnidena, sest juba praegu on neil kaks korda vähem kaubanduspinda kui Lääne-Virumaa pealinnas.
Mullu detsembris tormasid rakverelased hõlmu vöö vahele toppides üle lageda põllu, nii et lumi kees. Narva-poolsel väljasõidul avati esimene linnaäärne suur kaubanduskeskus – Vaalakeskus. Rakvere kaubanduskuningal Oleg Grossil jäi selle peale üle vaid oma maadlusmehe sõrmi naksutada, sest väidetavalt ei kutsutud teda isegi avamisele.
Kuni Vaalakeskuse avamiseni õitsesid Rakvere kesklinna koondunud kaupmehed nagu kõrvits aianurgas, sest kohalikul rahval polnud muud valikut kui minna nende juurde. Üksnes rõivaste, jalatsite ja korraliku mööbli ostmiseks tuli sõita Tallinna.
Kui tänavu suvel tegi Tallinna-poolsel väljasõidul uksed lahti hiiglaslik Põhjakeskus, jäi Vaalakeskuse parkla tühjaks. Kesklinna kaupmehed kaotasid samuti ühe hoobiga ligi viiendiku oma käibest.
Rakvere kaubandus paisub edasi nagu pärmitainas. Põhjakeskusse super- ja hüpermarketi vahepealse poe avanud Rimi püstitab juba kesklinnast kiviviske kaugusele Tallinna ja Võidu tänava nurgale uut supermarketit. Esmaspäeval sai Leedu kaubanduskett Maxima ehitusloa supermarketi ehitamiseks linnavalitsuse kõrval laiutavale platsile – tegemist on Rakvere ühe magusama kohaga, mille ümbruses linlased on alati harjunud sisseoste tegema. Kumbki market hakkab kaupa pakkuma ligi 1000 ruutmeetril. Linna keskel trooniv Tsentrumi kaubanduskeskus ehitab tulevaks aastaks oma tagahoovi juurde veel 2500 ruutmeetrit pinda rõivaste ja jalatsite kaubamajaks.
Vaalakeskuse omanikud usuvad, et nende parkimisplatsil pole küllalt palju autosid üksnes sellepärast, et poe pindala on liiga väike ja seega jääb kaubamärkide valik kesiseks. Eeloleva aasta jooksul kavatsevad nad juurde ehitada veel kuni 15 000 ruutmeetrit müügipinda.
Vaalakeskus meenutab oma olekult kooliklassi hädavarest. Väliselt oleks kõik justkui korras, aga konkurendid näitavad näpuga. Liiklusstatistika järgi sõidab keskuse juurest läbi pool kogu linna läbivatest sõidukitest. Kuid Vaala ligipääsutee on ehitatud ja tähistatud nõnda, et isegi Rakveret natukene tundes peab selle leidmisega parasjagu vaeva nägema. Linna kaubandus on aga nüüd üles ehitatud nii, et kui ühest keskusest juhuslikult mööda põrutad, siis satud tahes-tahtmata juba järgmise õuele. “Vaalakeskus sobiks hästi kanalaks, kuid asub elamutele liiga lähedal,” ütleb Gross, kes pani linnutõbede tõttu alles hiljuti kinni oma Lepna kanalad.
Eesti poodlemispealinn
Isegi maailma eriti pöörastes poodlemiskeskustes küünib elaniku kohta arvutatav kaubanduspind kõige rohkem kolme ruutmeetrini, kuid iga rakverelane võib praegu laiutada ligi 4,5ruutmeetril. Kui kokku liita Tallinna keskused, mille kaubanduspind ulatub vähemalt 2000 ruutmeetrini, jätkub igale tallinlasele 1,8 ruutmeetrit. Tallinna kaubanduspinna maht ulatub 400 000 elanikuga 700 000 ruutmeetrini.
17 000 elanikuga Rakveres on praegu üle 70 000 ruutmeetri kaubanduspinda. Siia hulka pole lisatud paari väiksemat kaubanduseskust ja esimeste korruste väikepoode. Eeloleva aasta jooksul kavatsevad ärimehed juurde ehitada veel ligi 20 000 ruutmeetrit.
Samal ajal kui paljud ettevõtjad lõdisevad maailmakriisi hirmus, ehitab Rakvere üha uusi kauplusi juurde. Kui järgmise aasta kõige optimistlikumad plaanid teoks saavad, kasvab kaubanduspinna ruutmeetrite arv rakverelase kohta juba 5,6-ni. Keskmiselt on Eestis 0,9 ruutmeetrit kaubanduspinda inimese kohta.
Üksteise võidu üha uusi kaubakeskusi avavad ärimehed pakatavad enesekindlusest, sest rehkendavad linnaümbruse elanikega: Lääne-Virumaal elab üle 67 000 inimese. Kaupmehed heidavad aga silma poolesaja kilomeetri raadiusega ja seal loevad nad kokku juba 100 000 elanikku.
Kaubakeskuse edukusest annab hea pildi tuumikrentniku kassade töö. Teisipäeva lõuna pole just kõige ilmekam aeg kaubanduse hindamiseks, kuid siis valitseb Rakvere kaubakeskustes järgmine olukord. Põhjakeskuse Rimis töötab kümnest kassast kaheksa ja igal kassiiril on, küll ilma järjekorrata, kogu aeg vähemalt üks klient teenindada. Kesklinna Tsentrumi Comarketi kolmest kassast ühes istub tegevusetu kassiir. Grossi Turu Kaubamajas töötab väikese järjekorraga seitsmest kassast viis. Kroonikeskuse Selveris töötavad kümnest kassast pooled.
Vaalakeskuse Maksimarketi 13 kassast näib hommikul kella 10 paiku olevat mehitatud kolm. Vähemalt ülemuste saalis viibimise ajal istub töökohal kolm kassiiri. Pärast jääb alles vaid üks tegevusetu kassiir. Kell 14.20 on seis sama. Aparaatide taga istub kolm kassiiri, kuid tegevust on nendest vaid ühel.
Kommentaarid
Veera Borodkina
Maksimarketi kassiir
Enne Põhjakeskuse avamist käis meil palju rohkem rahvast. Lõuna ajal käib rahvast rohkem. Alla 100-kroonist ostu keegi ei tee. Eile näiteks ostis üks inimene kolm minutit enne sulgemist 2000 krooni eest kaupa. Ta läks Soome tööle ja ostis siit produktid kaasa. Ütles, et Eestis on kaup värskem ja hind ka odavam.
Enne töötasin Grossi juures. Minule seal ei meeldinud, sest palka maksti vähem ja pinge oli kogu aeg suur. Kuna neil on perefirma, siis polnud kellelegi kaevata ka. Maksimarketis on väga mõnus töötada. Käisin oma raha eest Tallinnas eesti keele kursustel, et siia tööle saada.
Ellen Eha
Siili-pere vanaema
Terve meie Moonaküla rahvas on Põhjakeskuse üle väga rõõmus ja võtab seda kui oma kodupoodi. Varem käisime Grossi Raja poes ostmas, kuid nüüd ostame peamiselt Rimis. Kaup tundub siin parem ja värskem. Põhjakeskus avati nii toredalt. Kuulasime kogu perega tervelt kaks tundi Marko Matvere kontserti. Põhjakeskus on Vaalast kõvasti üle. Vaalas käime ainult siis, kui tahame mahepõllumajanduse tooteid osta – seal on üks selline kvaliteetse kaubaga talupood. Allan pidi endale Vaalast kingad ostma. Temal on väga suur jalg – number 47 – ja Põhjakeskuses nii suuri jalanõusid ei olnud.
Meil käisid siin külas noored sugulased Pärnust. Nemad ütlesid, et Pärnus nii head poodi nagu Põhjakeskus ei ole.
Urmas Pastarus
Kaubamaja arendusjuht
Euroopas ja isegi Ameerika Ühendriikides ei toetata linnu, kus kaubanduspinda oleks rohkem kui 3 m2 elaniku kohta. Rakveres on kaupluste ehitamine väga julgelt ette võetud. Kuid nad ei peaks unistama, et Ida-Virumaa rahvas valib just Rakvere oma poodlemise kohaks – Narva kaubandus areneb samuti väga jõudsalt.
Nii erakordselt suure kaubanduspinna juures pean Rakverele võimalikuks kahte arengustsenaariumi. Kaubanduskeskused peavad hakkama spetsialiseeruma, sest nad kõik ei saa kopeerida üksteise põhifunktsioone.
Ma tahan omalt poolt rakverelastele üksnes head soovida, kuid kaine arvestuse kohaselt tundub, et suure tõenäosusega paistab seal kaubanduspindade osas sulgemiste või isegi pankrottide laine.
