Ramon Lindal: põikpäine eesti mees, kes sisustab maailma suurimaid luksuslaevu
Maailma suurimate kruiisilaevade sisustaja Ramon Lindali Soome firma on tänaseks jõudnud maailmas eduni, tema toodangut kohtab nii Kariibi mere saartel kui ka Eesti sadamais.
Me ei kohtu 20. augusti hommikul Lindali Tallinna kontoris, mille sisustus sarnanevat 1980. aastate kolhoosiesimehe omaga. Suur, laeva sisemust meenutav ruum, massiivsed nahkistmed ning ohtralt sigaretisuitsu. Saame kokku kesklinna kohvikus, sest Lindal kiirustab eelmise õhtu treeningust tolmuhalli Mitsubishi Lanceriga kahepäevasesele rallile Virumaa teedel.
Vabanduseks, et tööjuttu paremal ajal ei jõudnud ajada kui vabariigi aastapäeva hommikul, on tal kaasas lilla aster. Lindal räägib aeglaselt, vahele mõttepause võttes, sest eestikeelsed tööterminid kipuvad soome keelega segi minema.
Pass pidevalt taskus
Tal on põhimõtteks kogu aeg passi kaasas kanda, sest kunagi ei tea, millisesse riiki õhtuks välja jõuab. Ligi pool tööajast kulub Soomes ning sinna sõidab ta ka rallilt naastes. Nädala algul on Helsingis suurimate allhankijate koosolek, kus otsustatakse, kas järgmise aasta lõpul Lindal Private Finlandi poolt sisustatavale 350 meetri pikkusele luksuslaevale Ultra Voyager sünnib 40 meetrit pikem väikevend Ultra Voyager II. ?Optsioone pole veel kinnitatud,? lisab Lindal.
Sajaprotsendiliselt Lindalile kuuluv Lindal Private Grupp on tipus ning omaniku sõnul palju kõrgemale hüpata ei anna. Vahepeal kaaluti firma laienemist Inglismaale, kuid hetkel on projekt külmutatud. ?Asi on selles, et kusagil tuleb ette optimumi piir, kust üle kasvamine muutub ohtlikuks,? põhjendab Lindal. ?Me oleme olnud sellele piirile üsna lähedal ja kui siit üle minna, tuleb oma toimetusi muuta. Praegu ei kiirusta sellega.?
Skeem olnuks sarnane Soomega, kus kõigepealt viidi Eestis toodetud toodangut laevadele ning järgmise sammuna hakati seda ise paigaldama. Et Eesti firmana läbilöömine võttis rohkem aega, registreeruti Soome ümber.
Inglise turu asemel kasutab Lindal ära praegused Soome ehitusressursid ning on seal alustamas projektiga hoopis uues vallas: hakkab ehitama ridaelamuid. Esimene 16 boksiga projekt Raisios läheb maksma 1,5 miljonit eurot (23,4 miljonit krooni), samal otstarbel on juba välja vaadatud teinegi maatükk.
Eestis ja Soomes asuvast firmast on viimane hetkel pea-töövõtja, sest kõik suuremad tööd valmivad naaberriigis. Tänu projekteerimisfirma loomisele on ettevõte mõneti ?välja-valitute seltskonnas?: projekteerimise käigus osaledes saab kaasa mängida nii materjalide valikul kui ka tööde teostamisel. ?Kõva sõna on, kui ei ole isegi veel teada, millises tehases laeva ehitama hakatakse ja me oleme juba projektis kaasas,? räägib Lindal.
Nii kaugele on ta jõudnud vaid tänu julgetele äkkotsustele ning resoluutsele tegutsemisele. Ega üldjuhul vastu ei vaielda, muigab Lindal. Kui mõned aastad tagasi julges keegi kolm korda väita, et kavatsetav on võimatu, läksid teed enamasti lahku. Aga ka aeg oli vastav: kohalikud üritasid Eesti firmale kõikvõimalike ja võimatute meetoditega kaikaid kodaraisse loopida. Lindal oli selleks valmis: paberimajandus ja tööload olid perfektselt korras. Ning toonane jurist on viimased aastad olnud Soome firma rendijuht.
Ka tütar Kati Ly Koidul on sarnaselt isaga käsi sees mitmes vallas. Kunagise menuansambli Best B4 laulja ning nüüdseks tüdrukutebändi No Limits manager ja stilist ning meelelahutusfirma juht iseloomustab isa meeletult põikpäise ja sugugi mitte kompromissialti tüübina. ?Neid situatsioone, kus ta alla annaks ja oma jonni lõpuni
ei ajaks, võib kogu tema elu jooksul ühe käe sõrmedel kokku lugeda,? väidab neiu.
?Tema jaoks on probleemide lahendamine nagu mäng ja lahendused tulevad justkui iseenesest,? räägib Koit. Ta meenutab, kuidas isa alustas mööbli disaini ja sisustamisega tasapisi oma kodu keldris nikerdades. Esialgu valmistas endale koju, siis sõpradele-tuttavatele, varsti kasvasid kapid-lauad üle köökideks ning terve maja sisustamiseks.
Tipus ka spordis
Kuigi järjest suuremate projektidega jätkamine oli loogiline, tuli Katile luksuslaevade sisustamine esialgu üllatusena. ?Rääkides sellest nägin tema silmis sädet, sest ta on alati otsinud eriskummalisi väljakutseid.?
Isa olevat sündinud juht ja lihtsalt andekas: kõik, mille ette võtab, õnnestub. Lisaks sportlikele saavutustele (tippkergejõustiklasena oli 1979. aastal joostud 200 meetri aeg 21,17 (käsitsi ajavõtuga koguni 20,9) ja 1977. aastal teivashüppes saavutatud 5.36 on siiamaani Eesti kõigi aegade edetabelis kolmandal kohal) mängib ta veel kitarri ja on kunagi laitmatult joonistanud.
?Või on asi selles, et mida ta ei oska, jätab tegemata. Olen isalt õppinud, et ei ole olemas võimatuid asju. Klient saab oma tahtmise, ükskõik kui utoopiline tema soov ka ei oleks. Põhimõtteliselt on ju kõik võimalik, lihtsalt selle teostamine võib olla üüratult kallis või võtta väga palju aega,? lisab Kati.
Lindal ütleb, et on muutunud pisut tasakaalukamaks, sest mida suuremaks asjad lähevad, seda rohkem tuleb kannatlikkust varuda. Ka roll grupis on muutunud. Kui varem oli ta kogu aeg firma töös kõigi pisiasjadega tegeledes ninapidi sees, siis nüüd veab Soome firmat Pasi Penkkala ja Eesti osa juhib Erkki Kibberman. Oma sõnul tegeleb Lindal nüüd pigem grupi tulevikule suunatud globaalsemate asjadega, nagu suuremate klientidega suhtlemine. Ta on valmis lahendama ootamatusi, millele tegevjuhid vajalikul kiirusel reageerida ei jõuaks.
Lindal disainib laevu:
?? töös on maailma ühe suurema luksuslaeva Ultra Voyager sisustus (pikkus 350 meetrit)
?? viis Royal Caribbean Cruises Ltd laeva (igaühe pikkus 311 meetrit)
?? kaks itaallastele kuuluvat Costa Cruisesi laeva
?? kolm ameeriklaste Carneval Cruisesi laeva
?? väiksemad tööd Tallinkile, Viking Line?ile ja Silja Line?ile
´
Hooneid:
?? Sampo Pank Turus, Tallinnas
?? Turu Kaubandus- ja Laevakeskus
?? Suurbritannia saatkond Tallinnas
?? USA saatkond Stockholmis
?? Lukoili Siberi peakontor
?? McDonald?si söögikohtade mööbel Baltimaades, Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes
?? European Trust Bank Moskvas
?? Laevadele on Lindal Private valmistanud konverentsisaali mööblit, kasiinode, restoranide ja baaride sisustust jms, bürooruumidele mööblit.
Allikas: Lindal Private Finland Oy
Unistus laeva sisustajate koolist
?? Töötajate puhul on tähtis professionaalsus, olgu nad pärit mis tahes riigist, leiab Ramon Lindal. Novembris läheb käima idee, mis on tal meeles püsinud viimased kolm aastat. Koostöös Soome riigiga hakkab ta Turu ametikooli juures alates novembrist neljakuulistel kursustel koolitama laevasisustuse paigaldajaid, kellest sobivad saavad soovi korral tööd Lindal Private Grupis. Sest igaüks laevaehituse tööle ei sobi. Pikemat aega rauakolaka sees töö tegemiseks peab olema hea närvikava.
?? Inimesed jagab Lindal kahte rühma: ühed, kes on vaid rahateenimise peal väljas ega huvitu tulemusest. Tööle sobivad need, keda huvitab nii tulemus kui ka raha.
?? Juba esimeste päevadega on registreerunud 17 inimest. Kursustel on kolm suunda, eelnev kogemus peab olema kas värvimise, metallitöö või puidutöö alal. Õpitakse nii laua taga kui ka tehakse tööd Turu lähedal Naantalis Lindali sisustustehases. Lindal peab kursusi suureks eeliseks konkurentide ees ning loodab tulevikus ka Eesti mehi koolitusele saata.
?? Lindali firmas kehtib põhi-mõte: mida erinevamaid töid oskab mees teha, seda parem tegija ta on. Kulub paar aastat, enne kui uus tulija töö käppa saab. Praegu saab ettevõte kasutada 200 inimest, paljud töötavad projektipõhiselt. ?Kõige naljakam on, et töömahud on kasvanud, aga inimeste arv vähe-
nenud. See näitab, et töötajad on muutunud professionaalsemaks,? märgib Lindal.
