"Erinevalt tööloaga riiki tulijatest on ülikoolid ja välistudengid ise teinud nende Eestis kohanemisse juba suured investeeringud. Paljud välistudengid on saanud Eesti riigilt stipendiumi, nad on haritud, juba osaliselt kultuuriliselt integreeritud, neil on siin võrgustikud, nende palga- ja muud ootused­ on realistlikud, sest nad on siin juba mõnda aega elanud. Neil on Eestis tunnustatud haridus, mis välistab välismaiste akadeemiliste- ja kutsekvalifikatsioonide hindamise ja tunnustamise kadalipu, mis võib mõnel juhul osutuda väga aeganõudvaks," kirjutab Pajumets.

"Kui Eesti eelmise aasta kvalifitseeritud sisserände poliitika lipulaev oli start-up-viisa, siis 2018 tõusevad fookusesse välis­tudengid."