Rändlinnud söövad põllumehe paljaks
Ainuüksi Läänemaa keskkonnateenistus on juba saanud ligi 30 avaldust rändlinnukahju kohta. Kahjuteateid on varasemast enam, sest rändlinnud tungivad üha aktiivsemalt sisemaale, selgitab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist Aime Reier.
Talumees Arne Tamm Linnamäelt tõi näiteks oma põllud. „Haned ja lagled on üle käinud,” ütles Tamm. Linnud on rüüstanud ligi 60 hektarit temale kuuluvat vilja– ja hernepõldu.
Erinevalt varasematest aastatest häirib põllumehi asjaolu, et lindude tekitatud kahju on suurem kui selle eest makstavad hüvitised. Kui 1996. aastast praeguseni polnud linnukahjuhüvitiste maksmisel ülempiiri, siis valitsuse kehtestatud uue rändlinnukahjuhüvitise ülempiiriks on 50 000 krooni.
Läänemaa keskkonnateenistuse jahinduse ja metsanduse spetsialist Koit Latik selgitab, et „linnukahjud läksid kohati üle mõistuse suureks. Osa maaomanikke ei koristanudki enam vilja, kui oli kehvem aasta, ja lasi lindudel süüa. Hüvitis oli suurem kui kasu viljalõikusest.”
Latiku sõnul ei tohiks suurmaaomanikud hüvitisest teha elatusvahendit, hüvitise eesmärk on aidata väiketootjail ellu jääda. „Suurtootjail on rohkem võimalusi linde oma põldudelt eemale peletada.”
Ka Aime Reier leiab, et maaomanikud peaksid ise midagi ette võtma, et linnud nende põlde ei rüüstaks, mitte ainult hüvitisele lootma. Näiteks panema rohkem üles hirmutisi ja kindlustama viljapõlde.
