Poliitikute ja peadirektori kohtumise üheks põhjuseks oli tarbijakrediidi andmist reguleeriv seaduseelnõu, mida riigikogu praegu menetleb. Erinevatel hinnangutel on kõrge protsendiga tarbijakrediiti võtnud kuni 100 000 Eesti inimest, misjärel on neist paljud kõrgete intresside ja tehingutasudega hätta jäänud.

Kohtumisel said poliitikud kinnitust, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on tarbijakrediiti pakkuvatele asutustele kehtestatavad nõuded Eestis suhteliselt leebed. Rootsi ja Soome on seadmas tarbijakrediidi intressile selget ülemist piiri. Laenusuhtes nõrgemat poolt kaitsvaid meetmeid kavandatakse ka Eestis.

Randpere sõnul kaalub riigikogu tarbijalaenude reklaaminõuete karmistamine ja laenuvõtjate krediidivõimekuse hindamise võimaluste täpsustamist. „Tarbijakaitseameti täpseid soove ja hinnanguid kohtumisel kuulata tahtsimegi,“ ütles ta ja lisas, et tarbijakrediidi andmist reguleerides tuleb kindlasti arvestada sotsiaalseid aspekte.

Kohtumisel arutati ka, kas olukord, kus Eestis tegutsevate pankade teenustasud on oluliselt suuremad kui emapankadel Rootsis, on ikka õiglane ja Euroopa vaba turu põhimõtetele vastav. Tarbijakaitseameti juhid väljendasid valmisolekut selle teemaga rohkem tegeleda.

Euroga liitumise eel Hinnavalve portaali käivitanud Valdo Randpere avaldas arvamust, et Eestis oleks kindlasti kohta ka kodanikualgatusel põhinevale tarbijakaitseliikumisele.

„See on valdkond, kus vabakonnad saaksid inimeste õiguste eest seismisel kaasa lüüa. Just ühistegevus võimaldaks ühiseid huve palju paremini kaitsta. Elektri vabaturul suutsid korteriühistud läbi viia ühise hanke. Ka pangaklientidel tasuks koonduda ja ühiseid soodsaid pakkumisi otsida,“ soovitab Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.