Maatüki hind sõltub rannajoone kvaliteedist

Rannaäärseid maavaldusi ostavad põhiliselt välismaalased, kõige paremini läheb kaubaks kuni kolme hektarine merepiiriga krunt.

Haapsalus tegutseva Kiva Kinnisvara maakler Ülo Metssalu ütles, et viimastel nädalatel on rannaäärsete kruntide ostusoovid tunduvalt sagenenud. Müükipakutud kruntide arv on samuti oluliselt kasvanud.

"Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on müügipakkumiste hulk vähemalt kolmekordistunud," tõdes Metssalu.

Paadisadam tõstab maa hinda

Enamik uusi müügipakkumisi ei ole siiski kuigi atraktiivsed. Praegu pakutakse kõige rohkem Läänemaal Hara ranna ääres asuvaid maavaldusi, kuid sealne rand on reeglina madal ja kohati soostunud, nentis Metssalu. Tema väitel on selliseid maatükke väga raske müüa. Kõige paremini läheb Metssalu väitel kaubaks selline krunt, mille läheduses on mingi sadam või vähemalt paatide randumispaik. Krundi üks külg peaks piirnema merega, mingil juhul ei tohiks rand olla soine või roogu kasvanud. Ligipääsetavus on samuti väga tähtis, maatüki väärtust tõstavad oluliselt elektriliin ja kaev. Krunt peaks olema kindlasti kinnistatud, samuti ei tohiks seal olla mingeid ehituspiiranguid. Mandril ei tohi eramut ehitada merele lähemale kui 100 meetrit rannajoonest.

Sobivaim krundi suurus on Metssalu sõnul kuni kolm hektarit. "Rannaäärsete maavalduste ostjad ei otsi mitte maatükki, vaid seda tunnet, et nad on mere ääres," ütles Metssalu. Kümne hektari suuruse krundiga pole sellistel inimestel midagi teha. "Sageli pakutakse müüki endisi talumaid, kus on näiteks neljakümne hektarise maavalduse kohta kakskümmend meetrit rannajoont," ütles Metssalu. Sellisest maatükist on müüdav ainult paar hektarit merepiiriga osa, ülejäänud maad ei taha rannaäärse krundi hinnaga keegi osta. Väga pika rannajoonega suur maavaldus oleks Metssalu hinnangul mõttekas enne müüki eraldi kinnistuteks vormistada, nii teenib selle müügi pealt rohkem. Kui inimene ostab kümnehektarise maatüki, on ta reeglina nõus selle ruutmeetri eest tunduvalt vähem maksma kui näiteks kahehektarise krundi puhul, rääkis Metssalu.

Tema väitel ei ole mõne väikese järve äärsed maavaldused sama hinnas kui mereäärsed krundid.

Enamik paremaid maavaldusi on Metssalu väitel juba mitu aastat tagasi müüdud, nõudlus korralike kruntide järgi ületab tunduvalt pakkumist. Läänemaa rannaäärsete kruntide ostjateks on põhiliselt välismaalased, täpsemalt soomlased. Kohalikud ostavad väga harva, tõenäoliselt tegid maksujõulised eestlased oma ostud juba mitu aastat tagasi, ütles Metssalu. Selleks, et välismaalane saaks maad osta, tuleb võtta vastavad load kohalikust omavalitsusest ning maavanemalt. Ideaalseid mereäärseid maatükke liivase ning roogukasvamata rannajoonega leidub Metssalu sõnul näiteks Läänemaal Noarootsis ja Dirhamis. Virtsu lähedal Kukerannas on samuti müügiks hästi sobivad maavaldused.

Kauge rannajoon kahandab hinda

Nendes piirkondades on rannajoonega kruntide hinnad kuni 15 krooni ruutmeetrilt. Paljude pakkumistega ning vähese nõudlusega Hara rannas võiks ideaalse suurusega ning elektriliinidega varustatud maavalduse eest küsida kuni kolm krooni ruutmeetrist.

Metssalu väitel langeb maatüki väärtus kohe, kui see ei piirne päriselt rannaga. Näiteks Hara rannas paari kilomeetri kaugusel merest asuva maatüki eest ei saa üle 50 sendi ruutmeetrist.

Enimhinnatud mereäärsed maavaldused Saaremaal asuvad põhjarannikul, Undva ning Veere piirkonnas.

Mendelson & Ko Saare büroo juhataja Raimond Jõearu ütles, et krundi väärtus kasvab oluliselt, kui piirkonnale on tehtud detailplaneering.

"Kui potentsiaalne ostja teab täpselt, mida ta tohib tulevikus krundile ehitada, on ta tehingut sõlmides julgem," selgitas Jõearu. Saartel on mereäärne ehituskeelutsoon laiem kui mujal, 200 meetrit rannajoonest.

Hiiumaa ilusamad suvitusrannad asuvad põhjarannikul, kuid sellesse piirkonda on maavaldust osta väga raske. Hiiumaal tegutseva Matto Kinnisvara ja Maamõõdubüroo juhataja Sulev Matto ütles, et atraktiivne põhjarannik on siiani suuremas osas riigi omandis.

Atraktiivsed rannad on ammu müüdud

Lõunaranniku enimnõutud piirkonnad on tema väitel Kassari ning Orjaku. Üksikuid maavaldusi on müüdud kuni 7-kroonise ruutmeetrihinnaga, ütles Matto.

Tallinna lähiümbruse enimnõutud rannaäärsed maatükid on ülejäänud Eestiga võrreldes kümneid kordi kallimad. Kakumäele saab mererannaga piirneva krundi umbes 300 krooni eest ruutmeetrilt, ütles Rime Kinnisvara maakler Tarmo Leeman. Kõige atraktiivsemad maatükid on Leemani väitel juba müüdud, praegu toimub tehinguid küllalt harva. Vääna kandis on rannaäärsed maavaldused umbes poole odavamad, kuni 150 krooni ruutmeetrilt. Leemani hinnangul mõjub odavamate maatükkide puhul kaugus mererannast eriti tuntavalt. Väänasse saaks merest 300 meetri kaugusel asuva maavalduse umbes 50 kroonise ruutmeetrihinnaga. Kakumäel 300 meetri kaugusel rannajoonest maksab maatükk 200–250 krooni ruutmeetrilt.

Leeman märkis, et krundi väärtuse tõstab eriti kõrgele võimalus sinna jahiga lähedale pääseda. Paljud selliste maatükkide ostjad on soomlased, kes tahaksid suvel just jahiga puhkusele tulla, nentis ta.

Rannamaa hinda tõstab vähene pakkumine

Mereäärse maatüki müügiga tuleks oodata nii kaua kui võimalik, sest nende hinnad võivad lähiajal oluliselt tõusta.

Uus Maa kinnisvara hindamise osakonna juhataja Eero Olander ütles, et mereäärsete kruntide hinnad peavad tulevikus tõusma, sest pakkumine on piiratud. "Rannaäärt ei tule kusagilt juurde, järelikult peavad tulevased mereäärsete maatükkide ostjad lihtsalt nii palju maksma, et omanikul oleks kasulik müüa," selgitas Olander.

Märgatavalt võiksid tõusta Tallinna lähiümbruses asuvate mereäärsete maavalduste hinnad. Mõnekümne kilomeetri kaugusel asuvasse mereäärsesse suvemajja võib inimene sõita kasvõi peale tööpäeva lõppu, selgitas ta. Näiteks Saaremaale minek nõuab enam planeerimist, seega ei pruugi sealsete rannaäärsete maatükkide hinnad väga kiiresti tõusta.

Kristjan Jõevere