Rapla piimatööstuse pankrot võib hävitada viissada talu
Maavalitsuse kütmata hoone kinosaali meenutavasse istungiteruumi oli kogunenud ligi 200 noort ja vanemat talupidajat. Õhus oli ehtsat maa hõngu.
Istungi avanud Eesti talupidajate keskliidu tegevdirektori Kaul Nurme sõnul ähvardab Dairy endaga koos pankrotti viia viissada talu. Eestis on kokku umbes kümme tuhat talumajapidamist.
“Dairy likvideerimine ei ole võlausaldajate ega investorite huvides. Loodame ettevõtte edukalt müüa. Lootus sureb viimasena,” ütles ta. Tema jutust jäi mulje, et väiketootjatel on lootus piimaraha kätte saada.
Hiljem istungitesaali ukse taga oli ta aga konkreetsem. “Need inimesed siin on viienda järgu võlausaldajad, see tähendab, et nendel on kõige väiksem võimalus oma raha kätte saada,” ütles ta. Allikvere sõnul rahuldatakse esimeses järgus pantidega seotud nõuded, teisena töötasu nõuded ja siis maksunõuded.
Haidary vaid palgatööline? “Kus on kahtlase kuulsusega Dairy juhtfiguur Yaqub Haidary? Tema kümnete miljonite eest ehitatud Saku villa võiks ju võlgade katteks maha müüa?” ütles üks hallipäine mees.
Allikvere sõnul on Haidary Tallinnas. “Tema oli ettevõttes vaid palgatööline. Sisuliselt ei saa ta isegi võlgniku esindaja olla. Selleks võib olla vaid juhatuse või nõukogu liige, või näiteks raamatupidaja,” ütles ta. Haidary polevat ammu Raplas käinudki. “Kuradi rahahai,” karjuti vahele.
Riik võiks võlad osta. “Parim lahend olukorrale on poliitiline,” ütles Nurm. “Oleks hea, kui riik ostaks kõik Dairy võlanõuded. See vabastaks talud finantskriisist,” lisas ta.
Tema sõnul võib probleemi lahendamise enda kanda võtta ka valitsuse järgmine koosseis, kuid see võib ka mitte soovida oma käsi määrida vana asjaga.
Põllumajandusminister Jaanus Marrandi, kes ise kohtumisel ei viibinud, ütles, et võlausaldajate koosviibimise näol oli tegemist poliitilise jamaga. “Erakondade esindajad kasutasid demagoogiliste seisukohtadega rahvast ära. Väide, nagu riik peaks korvama Dairy võlad, kombinaadi ära ostma ning ühistu looma, on inimeste hullutamine. 2003. aastal on see naiivne jutt,” sõnas ta. “Selle tööstuse saab Hansa Capital, kes on ilmselt nõus selle loodavale ühistule liisima,” lisas ta.
Marrandi sõnul tuleb millegi korvamine kõne alla vaid konkurentsist väljas väiketootjatele, kelle jaoks antud olukord on pigem sotsiaalne küsimus. Tema sõnul võiks kõne alla tulla umbes kolme miljoni krooni eest võlgade korvamine sotsiaalrahaga või reservfondist.
Jaanus Marrandil on 280 000-kroonine osalus 26-miljonilise osakapitaliga OÜ-s Estonia, kellele Dairy võlgneb neli miljonit krooni.
Dairyl kohustusi 250 miljoni eest. Seni on piimatootjatel Dairy vastu kogutud 113 nõuet summas üle 6,2 miljoni krooni. Detsembri alguse seisuga ulatub võlg tootjatele aga 45 miljonini. Hansa Capitalile võlgneb Dairy üle 60 miljoni krooni, töötajatele on palkadeks välja maksmata ligi miljon krooni. Dairyle ollakse võlgu üle 100 miljoni krooni, millest emafirma Lacto võlg on 20 miljonit. Rapla piimakombinaadi hoonet hinnatakse umbes 130 miljoni krooni väärtuseks.
“Mitu pankrotilainet oleme nõus üle laskma? Kes on järgmine õnneotsija, kes tuleb ja 2-3 aastat proovib enda võimeid?” küsis Nurm. “Ainult meie, piimatootjad, suudame Dairyt uuesti käivitada,” vastas ta ise.
Tema sõnul on võimalus luua uus ühistu või liituda olemasoleva tugeva ühistuga, näiteks Epiimaga, kes müüb toodangut Euroopa Liidu turule. Kuid nagu hiljem selgus, oli ka Epiim möödunud suvel majandusraskustes.
“Kas oleme valmis ühisavalduseks valitsusele,” küsis Nurm äkki. Järgnes vaikus.
“Me peame kokku hoidma ning lõpetama üksi oma õuel nokkimise ja kiremise,” ütles ta.
“Kas väike- ja suurtootja saab ikka ühe mütsi alla koondada? Epiim ei tule piimaringile väikese tootja juurde,” vastati.
“Täna tuleb ikkagi sõjaplaan teha, kuidas raha kätte saada. Peame avalduse tegema. Kui sellega hakkama saame, tuleb ühistu justkui iseenesest,” käratas üks taluperenaine.
“Raplasse tuleb suur piim kokku ajada. Kui ise ühistu moodustame, ajame oma piimaraha taga, erainvestor aga soovib kasumit,” rääkis halli mütsiga tädi valjuhäälselt edasi. “Lolle pügatakse. Oleme mitu pankrotti üle elanud, seetõttu peame oma peaga mõtlema hakkama,” lisas ta. Järgnes kohtumise ainuke aplaus.
Dairy lugu:
1991 – Yaqub Haidary asutab Rapla Piimakombinaadi juurde Eesti-Afganistani ühisfirma Lacto.
1998 – Hansa Capitali abil avatakse ligi 200 miljonit krooni maksev tehas Raplas.
1999 – Lacto ostab kokku piimafarme ja teeb 30 miljoni krooni suuruse võlakirjaemissiooni.
2000 – Lactot kummitab pidev rahapuudus. Firma ekspordib vahendajate kaudu toodangut Euroopa Liitu. Luuakse Rapla Dairy, plaaniga jätta võlad Lactosse ning tõsta varad uude firmasse.
2001 – Lacto petab oma Euroopa partnereid, müües neile võltsitud päritoluga kaupa. Firma eksport Euroopasse katkeb, kuid Haidary leiab uued turud Kesk-Aasias.
2001 – Tallinna Äripank on andnud pankroti äärel kõikuvale Lactole laene ligi 35 miljoni krooni ulatuses.
2002 – Lacto sõlmib lepingu 7500 tonni piimapulbri tarnimiseks Kesk-Aasiasse väärtusega 350 miljonit krooni. Pulbri hind maailmaturul langeb.
2002 september – Kemira Agro esitab Lactole pankrotihoiatuse – võlg 5,7 miljonit krooni.
2002 oktoober – Suuremad piimatootjad lõpetavad Rapla Dairyga koostöö.
2002 november – Rapla Dairy võlgneb piima eest OÜ Estoniale ja Aravete Agrole kokku umbes 30 miljonit krooni. Pankrotihoiatuse teeb pakenditootja A&R Carton AS.
2002 detsember – Maaelu edendamise sihtasutus (MES) plaanib Äripanga kaudu 25 miljoni krooni laenamist Dairy suuremate võlausaldajate võlgade katteks. Plaan ebaõnnestub.
2003 jaanuar – Rapla maakohus kuulutab välja AS Rapla Dairy pankroti. Firmal kohustusi 250 miljoni krooni eest.
2003 jaanuar – Tallinna linnakohus kuulutab välja AS Lacto pankroti. Firmal on võlgasid ligi 60 miljoni ja varasid 4 miljoni krooni eest. Võlausaldajate koosolek toimub 25. veebruaril.
